Olen otsinud eestlastelegi rahvana samasugust ühiskujundit, nagu on seda põhjanaabritest keelevendade “sisu”. Arvan olevat leidnud selle mõistes “säilenõtkus”.
Soomet sobib iseloomustama eepilisus. Juba maa suurust (Eestist kümme korda suurem) ning maad asustava rahva arvu (ainult viis ja pool miljonit) võrreldes mõistad, kui palju peab olema soomlastes seda “miskit”, et laotada armastust üle lõputuna tunduvate laante, järvede, tundra, saarestiku ning kolmest küljest ümbritseva mere üle. Nõuab ju kolmandikult Soomest põhjapöörijoone taga kaks korda aastas pendeldamist kaamose ja valguse vahel. Lisaks kogu rahvale kõrvu elamist piiritaguse, vallutuslikku ning imperiaalset geeni kandva rahva ning riigiga. Jah, Soome olemasolu mahub eepilisse mõõtkavva.
