Vestlussaade “1STAGE” toob avalikkuse ette lood ägedatest Eesti inimestest, et näidata, kuidas nad töötavad, millised on nende harjumused ja kuidas nad on jõudnud selleni, kellena meie neid täna tunneme. Seekord on saatekülaliseks näitleja Merle Palmiste. Head vaatamist!
Mõtteid vestlusest:
- Mina olen seisukohal, et näitlejana sa ei saa mängida midagi, millest sa ise aru ei saa või millele sa ise alla ei kirjuta. Ja tegelikult on see lavalt näha. Minul on küll nii, et igas rollis on midagi minust. Kõige parem kompliment näitlejale ei ole see, kui öeldakse: “Ma ei tundnud sind üldse ära. Tükk aega vaatasin, kes see seal laval on.” See on ka tore – aga kõige parem kompliment on, kui öeldakse: “Issand, ma ei teadnudki, et sa selline oled!”
- Ma olin teatris aastakese olnud, kui kutsuti “Salmonitesse”. See oli nii huvitav aeg, kus valitses selline suhtumine, et mis seriaal?! See on labane! See on haltuura! Ja mina noore näitlejana mõtlesin: kui seal mängib Aarne Üksküla, Ita Ever, Maria Klenskaja, Lembit Ulfsak, siis olgu haltuura, olgu labane, ma lähen. Ja siis ajad muutusid… Üldiselt on niimoodi, et elus virisevad need, kellele ei pakuta. Ja head näitlejat ei riku mitte miski.
- Hirm on üks vastikumaid asju, sest hirm halvab su ära. Vihastamine on hea. Kui sa suudad oma viha kontrollida. Nii et kellelegi kallale ei lähe, teed sahtlid korda, lähed jooksma – vihaga. Muidu sa lähed vihast lõhki, ütleb eesti vanarahvas. Aga hirm on kõige vastikum emotsioon.
- Kõige rohkem tuleb karta iseenda lolle mõtteid. Need teevad kõige rohkem kahju. Iseendast ei tasu kunagi väga halvasti rääkida ega mõelda. No mitte ka nii nagu psühhopaat, et ma olen universumi printsess või kuningas, aga mõõdukalt, hoolitsevalt: “Täna läks nii, Merleke, homme olen parem kui täna.” Ei tasu öelda: “Kurat, ma olen nii loll, ma olen nii nõme”. Las teised ütlevad, kui tahavad. Ja kui väga nõmedaks lähevad, siis kaebame kohtusse.
- Mulle väga meeldib, kui mul on oma tuba, oma ruum ja oma aeg. Mulle meeldib – mitte kogu aeg – üksinda olla. Üksinda olemine ja üksildus on kaks väga erinevat asja. Teised inspireerivad, aga mulle üksinda meeldib olla. See on mul lapsepõlvest pärit, ma olin üksiklaps.
- Kui hea ema sa oled? Ma mingi kanaema ei ole. Loodan, et rongaema ka mitte. Olen kuskil vahepeal. Ma arvan, et minu pluss on see, et ma armastan oma last tingimusteta, meie peres võib kõigest rääkida. Sa pead olema õnnelik ja tegema elus seda, mida sa tahad – nii lapsevanema kui lapsena. Aga kõige tähtsam on armastus ja usaldus. Ei ole teemasid, millest kodus ei saa rääkida. Niikuinii kõigest ei räägita, aga peab olema võimalus. Kodu peab olema tugev tagala.
- Minu vanaema alati ütles: sure pärast surma. See tähendab: ära põe, ära vingu – ela! Kui kõik on halvasti, siis mingid asjad on ju ikka hästi. Keskenduge sellele, mis on hästi. Ja elage julgelt. Võtke riske. Alati kui ma võtan riski, ma mõtlen, mis on kõige hullem asi, mis võib juhtuda. Need häbid, asjad – need elab üle. Ja kõige rohkem kritiseerivad need inimesed, kes elus midagi ei tee ega proovi. Kui lihtne on kritiseerida.
1STAGE’i eesmärk on vestelda edumeelsete inimestega, et jagada nende teadmisi ja harjumusi suurema kuulajaskonnaga. See ei ole intervjuu ega küsitlus. See on vestlus. Sukeldume sügavale meie külalise mõttemaailma. Nende intiimsete ja ausate vestluste eesmärk on olla inspiratsiooniks nii meile endale kui ka vestluse vaatajale. Meie külalised on pärit erinevatest eluvaldkondadest: meelelahutus, ettevõtlus, sport, kunstid, muusika, film, teater jpm.
