Arhitekt Charles Garnier’ (1825–1898) projekteeritud ja sel aastal juubelit tähistav Pariisi ooperimaja on jäänud 150 aastat pärast avamist keskse rolliga lüürilise muusika ja balleti kultuuritempliks, pakkudes unustamatut elamust.
5. jaanuaril 1875 avatud ja tollal maailma suurim ooperimaja oma ajaloo, suurejoonelise arhitektuuri, erakordse akustika, mitmekesise ja rikkaliku repertuaari ning ainulaadse atmosfääriga on leidnud prestiižse koha ka väljaspool riigipiire. Eri maade loomeinimeste ja artistide kohtumispaik kanti 1923 ajaloomälestiste nimekirja ning kogub igal aastal üle miljoni külastaja ja ligi 350 000 pealtvaatajat. Repertuaari ajakohastamine on pidev missioon. Pariisi Rahvusooperi peadirektor Alexander Neef tahaks loota, et ei teki olukorda, mil kunsti, sealhulgas ooperi ja balleti tõeline vaenlane on ükskõiksus.
