Kui meediast vahivad vastu ainult negatiivsed uudised ja ükski partei enam ei meeldi, siis on muusika küll üks õige koht, kuhu minna.
Moonchild Sanelly – “Full Moon” (Transgressive)
Peoräppi Lõuna-Aafrikast. Lustakas, lopsakas, energiline ja paiguti raevukas esitus kannab meeldivalt lollakat lüürikat, mis räägib tekiila-armastusest, seksist ja pättustest, kohati ka ei tea millest, sest on osalt artisti koduses koosa keeles. Moonchildi kolmas album tundub olevat tema rahvusvaheline läbilöök. Tundmatu ta pole, on kaasa teinud näiteks Beyoncé ja Gorillaze plaatidel. Tegu ongi peavoolupopiga, mitte getobiidiga, nii ka produktsioon on selge nagu allikavesi, mitte eriti eksperimentaalne, ning stilistika rahvusvaheline, mitte Lõuna-Aafrika andergraund. Lood lajatavad löövate refräänide, uljaste vahelehõigete ja alistamatu bravuuriga. Kui seda võtta nagu see on – meinstriimil kaane pealt ära löömine –, siis on “Full Moon” täislaks ja sobib plaadiriiulisse näiteks M.I.A. “Arular’i” kõrvale. Kes tahavad natuke alternatiivsemat ja rebelimat vaimu, võivad piirduda avapalaga “Scrambled Eggs”, mis on põneva minekuga kena keskmine sõrm – kellele? –, eks ikka nendele korralikele kodanikele, kes kulmu kortsutavad.