Tiina Richard: segases maailmas on aeg vaadata tagasi renessansi poole. Leonardo da Vinci pärand

Renessansi suurkujud: Michelangelo "Aadama loomine" ja Leonardo da Vinci "Mona Lisa". Foto: Kollaaž

Renessansi inimese sümboli ja arhetüübi Leonardo da Vinci (14. aprill 1452 – 2. mai 1519) vastu tuntakse üle 500 aasta pärast tema kadumist endiselt elavat huvi. Tiina Richard heidab pilgu suurmehe viimasele elupaigale ja pärandile laiemalt.

Kunstnik, arhitekt, poeet, skulptor, muusik, kirjanik, filosoof ja teadlane Leonardo da Vinci on uut kõneainet pakkunud ka maakera teisel poolel. Ajakiri Time on aastal 2021 maailma saja parima soovitusliku sihtkoha seas toonud välja Clos Lucé lossi Prantsusmaal Loire’i orus Amboise’is, mis oli Leonardo da Vinci viimane elupaik. Time’i ajakirjanik Michelle Tchea ütleb, et Clos Lucés on minevik elustatud nagu 16. sajandil, mis võimaldab külastajatel avastada suurmeest tõepäraselt mõjuvas keskkonnas ning olla isegi temaga virtuaalses kontaktis. Külastajad hindavad paika tänu ajaloolisele väärtusele ning da Vinci argielule ja loomingule pühendatud muuseumile. Kuid mainitud ajakirja tähelepanu äratas toona värskelt avatud digitaalne galerii seintele projitseeritud meistriteostega. Peale Leonardo sünnimaja Itaalias on Clos Lucé ainus teadaolev da Vinci elupaik. Ta saabus sinna kuningas François I (1494–1547) kutsel, nautides ideaalseid tingimusi oma huvialadega tegelemiseks.