Skaala on investeerimisettevõte, mille juured ulatuvad Skype’i ja Wise’i edulugudesse ning hilisema partnerluseni Taavet+Sten.
Skaala on Edasi paberajakirja talvenumbri partner.
Skaala eesmärk on luua pikaajalist tootlust pakkuv kapital, mida kasutame süsteemsetesse muutustesse investeerimiseks. Meie kogemused ja kapital on pärit rahvusvahelisest tehnoloogiaärist, aga eelseisva kümnendi jooksul panustame ka Eesti inimkeskse linnaruumi arendamisse, aitame lahendada hariduse põhiküsimusi, innustame ettevõtlikkust nii meil kui mujal Euroopas ning edendame avatud ühiskonna väärtusi.
Skaala tegevusel on kolm suunda. Kõige aluseks on laiapindne ja hajutatud investeerimisprogramm, mis peab pakkuma põlvkondadeülest tootlust – et muutused kestaksid. Skaala investeerimisstrateegia võtab eeskuju sihtkapitali mudelist (university endowment), mis on levinud Ameerika ülikoolide rahastuse juhtimisel ning samuti laialdaselt kasutusel pere investeerimisfirmade (family office) investeeringutes. Mudel pakub hajutatust, tootlust ja väiksemat volatiilsust, kui seda traditsioonilised avalikel turgudel kättesaadavad instrumendid võimaldaksid.
Meie teine tegevussuund on linnaruumi arendamine. Läheneme sellele valdkonnale ruumiloome, mitte pelgalt kinnisvara arendamise vaatest. Head ideed ja teod sünnivad keskkonnas, kus erineva tausta ja maailmavaatega inimesed soovivad koos aega veeta, vahetades mõtteid, arutades, unistades ja tegutsedes. Kuidas luua selline ruum ja kogukond, mis julgustab suurelt unistama ning ennast teostama? Järgmise kümne aasta jooksul arendame välja Krulli kvartali Põhja-Tallinnas. Krullist võiks saada inimkeskne linnaruum, mis ühendab ajaloolise pärandi, uued ja kaasaegsed lahendused ning rohealad. Lisaks tuntud Eesti arhitektidele töötame koos Taani bürooga Cobe, kel on sarnaste ambitsioonikate projektide elluviimisel laialdane ja rahvusvaheline kogemus. Oleme teekonna alguses ning suhtume sellesse väljakutsesse suure austuse ja alandlikkusega.
Mõeldes põlvkondadeülesele ajahorisondile ja Euroopa konkurentsivõimele, jõuame tagasi kõige tähtsamani: noored ja haridus. Kuidas tagada, et kõik lapsed saaksid parima hariduse ja vajalikud oskused eluks, et nad julgeksid unistada, luua ja riskida? Sestap keskendumegi oma mõjuinvesteeringutes haridusele, noorte vaimsele tervisele, ettevõtlikkuse innustamisele ja vabadusele kõige avaramas mõttes. Usume, et suurim mõju saavutatakse ettevõtmistes, mis jõuavad jätkusuutliku tegevusmudelini.
Samas mõistame, et avaliku sektoriga seotud valdkondades on see tee pikk. Seetõttu ei nimeta me neid investeeringuid heategevuseks, vaid pikaajalisteks investeeringuteks, millel on oluline ühiskondlik ja sotsiaalne mõju. Rahaline tootlus õnnestunud projektidest võimaldab tulevikus taas investeerida uutesse algatustesse. Saame juba praegu rõõmu tunda projektidest nagu tehnoloogiakool kood/Jõhvi, mis on tõestanud nii oma kasvupotentsiaali Eestis kui ka ekspordivõimet, ning rahvusvaheline ettevõtluskiirendi CDL, mis alustab kolmandat hooaega.
Muidugi jätkub Skaala kõrval asutajate kirge ka varajase faasi tehnoloogiainvesteeringutele, mille peamiseks kanaliks on meiega seotud riskikapitalifond Plural.
Vastab Skaala investeeringute juht Artur Lindmaa
Skaala investeerimisprogramm on inspireeritud sihtkapitali mudelist, mis seostub eelkõige USA ülikoolidega ja millest tuntuim on olnud Yale’i sihtkapital. Ava palun selle mudeli olemust ja miks just Yale ning David Swensen sellega kuulsaks said?
Kiputakse ütlema, et Swensen on kõige kuulsam investor, kellest keegi kuulnud ei ole. Mina aga usun, et investeerimismaastikul pole peale Warren Buffetti kellegi teise tegevust nii lähedalt jälgitud. Kui Swensen 1985. aastal Yale’i ülikooli investeeringuid juhtima asus, oli nende varade maht natuke üle ühe miljardi dollari. Tema juhtimisel kasvas maht 32 miljardi dollarini, tehes samal ajal regulaarseid väljamakseid ülikooli eelarvesse. Võrdluseks – kui ta pannuks kõik ülikooli varad S&P 500 indeksfondi ilma väljamakseid tegemata, kasvanuks varade maht 24 miljardini.
Swensen on eelkõige tuntud oma ebakonventsionaalse investeerimisviisi poolest. Tal oli kaks lihtsat põhimõtet. Esiteks, omakapitali investeeringud on pikas perspektiivis alati paremad kui võlakirjad. Teiseks, klassikalise aktsiate-võlakirjade kombo näol pole tegemist hajutatud portfelliga.
Asudes 1985. aastal tööle, päris Swensen klassikalise 60/40 USA aktsiate ning võlakirjade portfelli. Tema juhtimisel suurendati märkimisväärselt investeeritavate varaklasside hulka, mille tootlused olid omavahel mitteseotud, kuid siiski kõrgema tootluspotentsiaaliga kui võlakirjad. Aasta enne tema surma oli 2020. aastal USA aktsiate osakaal portfellis 2,3% ning võlakirjade oma 7,5%. Seevastu lõviosa portfellist moodustasid riskifondid (23,5%), riskikapital (23,5%) ja erakapitali (17,5%) investeeringud.
Sellised investeeringud, peamiselt tuntud kui alternatiivsed investeeringud, on saanud tavaliseks osaks investeerimisprogrammidest. Alternatiivseteks investeeringuteks loetakse kõiki varaklasse peale aktsiate, võlakirjade ning raha; tuntumad on erakapital, riskikapital, riskifondid, mittekaubeldavad võlakirjad ja infrastruktuur. Tihtipeale on need investeeringud märksa ebalikviidsemad, vähem reguleeritud ning mittekorreleeruvad, võimaldades kõrgemat tootlust, samal ajal hajutades portfelli. Teistpidi võivad nendega kaasneda ka suuremad riskid ning seetõttu väiksem tootlus.
Tänapäeval moodustavad riskifondid ning erakapital enamiku suurte ülikoolide, pensionifondide ja pere investeerimisfirmade investeerimisvaradest. Kui Swensen nende investeeringutega alustas, olid need veel eksootilised, kuid nüüdseks on neist saanud institutsionaalsed varaklassid.
Kuidas sa Skaala investeerimisstrateegiat tervikuna iseloomustaksid?
Me investeerime oma kapitali pikaajaliselt mitmetesse varaklassidesse, tehes seda globaalselt nii otse- kui ka fondiinvesteeringute kaudu. Suur fookus on eelmainitud alternatiivsetel investeeringutel, mis moodustavad suure osa meie portfellist. Nagu ülikoolidelgi, on meil võimalik teha pikaajalisi investeeringuid, kuid meil on märkimisväärne eelis, kuna me pole kohustatud tegema regulaarseid väljamakseid. Tänu sellele on meie portfellis väga suur osakaal omakapitali investeeringutel.
Fondiinvesteeringud eri varaklassides moodustavad meie investeerimisprogrammi selgroo. Samal ajal teeme otseinvesteeringuid kohtades, kus näeme atraktiivseid võimalusi ning selgelt pikaajalist väärtust. See võib olla nii kasvuettevõtetes, aktsiates kui ka kinnisvaras.
Väike osa meie uutest või potentsiaalsetest investeeringutest on seotud makromajanduse ning selle ennustamisega. Selmet ennustada intressimäärasid, majanduskasvu või järgmist aktsiaturu korrektsiooni, keskendume asjadele, mida me saame kontrollida. Edukad ettevõtted, fondid ja asutajad suudavad teha head tulemust väga erinevates majandusoludes ning meie töö on just need fondijuhid ja ettevõtjad üles leida.
