Ühed ütlevad nii, teised naa. Ühed, et kõik on suhteline. Ja teised, et mõned seisukohad on siiski tõele lähemal. Kuidas siit edasi?
Pakume sel korral puremiseks ja kaasa mõtlemiseks teema: konkurents või koostöö. Kumb mõtteviis meid täna ühiskonnana rohkem aitab ja kas üks välistab ilmtingimata teise? Ilma võistlusmomendita tundub elu igavam, aga elukogemus näitab, et koostööta ka kuigi kaugele ei jõua. Mida teha, kui ühed väidavad, et eelarves tuleb keskenduda ennekõike majandusele ja kaitsekuludele, ja teised, et kui me oma inimeste muredest ja loodusest üle sõidame ning aina kultuuri kärbime, siis pole ka midagi kaitsta? Vastandumine par excellence. Nokk kinni, saba lahti. Aga asume teele.
Pakume mõned pidepunktid verstapostideks, mõtteainet leidub igast rubriigist.
Oma arvamusloos ütleb Ülle Madise, et “Põhiseaduse järgi pole miski automaatselt esmatähtis. Ei ole seda ei kultuur, haridus, julgeolek, tervishoid, kliimasoojenemise vastane võitlus, majanduskasv ega miski muu. Need kõik on üksteise eelduseks. Alati tuleb otsida mõistlikku tasakaalu, ühiskondlikku kokkulepet ja hea kokkulepe on see, mis tundub võimalikult paljudele osalistele mõistlik ja õiglane.” Või nagu tõdeb hariduskolumnis koolidirektor Peter Pedak: “Diplomaatias öeldakse, et hea kompromiss on see, millega keegi ei ole rahul, kuid millega kõik saavad edasi elada.” Talle sekundeerib Hardo Pajula: “Igasugune koostöö eeldab põhjatust ülbusest loobumist.”
Kas võiksime siinkohal kiigata Soome? Kahe vennasrahva erineva ühiskonnakorralduse üle mõtiskleb meie Soome kaasautor Janne Saarikivi, kes toob välja, et kui lahe põhjakaldalt paistab Eesti innovatiivne ja võitjate riik, siis Soome on jällegi suure konsensuse otsimisega heaoluriik. Ja sel on omad eelised. Mida meil oleks siit kaasa võtta?
Või saame omaenda minevikust inspiratsiooni ammutada? Intervjuus Raivo Varele meenutab majandusekspert Heido Vitsur Eesti iseseisvuse taastamise aegu, kus valitses suur koostöövaim: “IME protsessi oli kaasatud kogu Eesti eliit, akadeemiline seltskond, ettevõtlusjuhid. Kõik, kes ei olnud padupunased, istusid ümber laua ja mõtlesid kaasa.” Ja nendib samas sedagi, et üheksakümnendatel majandusreforme tehes mindi liiga uljaks ja edust tekkis peapööritus. Tänase valitsemisega on ta rahulolematu ning ütleb, et meil on vaja uut majanduspoliitikat. “Esmalt tuleb dogmaatilisest suhtumisest loobuda ja hakata olukorda analüüsima. Probleemid on Eesti jaoks kasvanud globaalseks.”
Mida oleks kõrva taha panna meeskonnamängudest? Oma nägemust jagab korvpallur Gert Kullamäe ja rõhutab profimeeskondade seas olulist valikukriteeriumit tiimi komplekteerimisel: oskuste kõrval loeb paljuski see, kas sa oled normaalne inimene.
Kuidas vaatab oma üleilmsele tähelennule Anna Hints? Nagu ta intervjuus tõdeb, on kõige hullem tähesära-karussellis see, kui hakkad seda sära reaalsuseks pidama. Edu saavutamise ja sellega kaasneva üle arutleb oma loos ka Marian Võsumets, kes vestles artikli tarvis nelja inimesega eri põlvkonnist.
Last, but not least. Seekordse numbri kaanekunstnik Ene-Liis Semper nendib, et mõlemad on vajalikud: nii konkurets kui koostöö. “Loomingulises maailmas teeb väga suur osa inimesi igapäevaselt nagunii koostööd, sest paljusid asju üldse üksi algusest lõpuni valmis teha ei saagi. Samas, eluterve konkurents nii ideede kui teostuse tasandil laseb mul kolleegide tööst vaimustuda ja käivitab, see tähendab – viib arengus sisuliselt edasi.”
Lugedes kaasautorite tekste ja mõeldes ühiskonnas toimuvale, olen seda meelt, et koostöövaimu võiks olla enam. Nii erialaliitude sees kui kogukondades, aga eelkõige erakondade vahel, kes annavad oma käitumisega asjaajamise eeskuju.
Äkki prooviks siiski seda koostööasja, Vestmannid ja Piibelehed?
Me suudame paremini. Hingame rahulikult sisse ja proovime. Me saame kõik siin olla üksteisele eeskujuks. Üks samm, tegu, päev korraga.
Ja ärme unusta tõsise jutu juures huumorimeelt, see võib hetkega tõmmata pinge maha ning lõpetada nii mõnegi punnseisu. Nagu ütleb Peeter Oja numbri suures intervjuus: “Vot sellist lihtsat huumorit on vähe. Tahaks naerda. Lihtsalt naerda! See on tervendav.”
Ilusaid pühi ja soovitud edasiminekuid uuel aastal!
Janeck Uibo
vastutav väljaandja
