Asjata ei öelda, et poliitika on kompromisside kunst. Ent üha sagedamini tundub, et poliitikat mõistetakse meilmail pigem kompromissituse kunstina – vajadusena hoida oma hoiakust (või ametikohast) kinni nagu verekoer säärest. Kirjanik Jan Kaus arutleb maadvõtva kompromissituse üle.
1.
Me elame eneseteostuslikus kultuuris, mille ideaaliks üksikisiku võimalus oma potentsiaali teostada. Selline vaimne keskkond soodustab egoismi. Teisalt ei tohi eneseteostust ja egoismi võrdsustada: ennast saab teostada koos teistega, teistele toetudes, või ka omapäi, ent teistele ometi vastandumata. Isegi selgelt eristuv positsioon ei pea tekkima teiste arvelt.