Valner Valme: perspektiiv on tähtis, sest see, mis käes või nina all, kipub tuhmuma

Valner Valme.

Edasi ja Rahva Raamatu koostöös ilmus meie kultuuritoimetaja Valner Valme raamat “Sireenid kõleda mere kaldal”, mis kätkeb valikut kultuurikriitikast, ühiskonnateemalistest mõtisklustest ning vestlusi põnevate inimestega, mis ilmunud varasemalt Edasi veebiajakirjas. Küsisin Valnerilt sel puhul paar küsimust.

Mis paneb kirjutama?

Tehniline vastus oleks, et mul on sellealaseid kohustusi. Sisuline vastus on, et ega ma eriti midagi muud teha ei oska. Ongi peamiselt kaks asja: kuulan ja valin muusikat, ning kirjutan, mis ma kultuurinähtustest arvan. See nüüd võib kõlada upsakalt, et küll ma oskan hästi kirjutada. Seda ma ei ütle, aga huvi on. Automootorite vastu näiteks pole huvi, seega mehaanik ma pole. Küll aga võiks mõndagi siin elus veel osata või teada, näiteks bioloogia vallast.

Võtame siis läbi sinu raamatu kolm alajaotust. Esimene neist on “Ilu”. Mis on sinu jaoks ilu?

Raamatus pealkirjastab see arvustuste ja kultuuriteemaliste miniesseede osa. Ilu on vaataja silmades, aga ka looja kätes. Seega kõik kultuur ja looming pole kõigi jaoks ilus. Ilu loomine on siiski üks hea väljend kultuuriliste teoste olemuse kirjeldamiseks. Ilu kultuuris ei tähenda, et kõik on sile ja roosiline. Ilus võib olla ka kolisev ja turris, ei anna kogejale end kergelt kätte. Kunst kätkeb alati stiihiat, sest võetakse mingi nähtus või ilming ja loksutatakse see autorile pähe tulnud mõtte ajel argielu rööbastest välja. See on nagu pühitsemine, aga võib olla ka madaldamine. Kunst tähendab alati viga, sest nii-öelda etteantud või harjumuspärane reaalsus on muudetud, tõstetud teise perspektiivi. Võime näha põõsast teise külje pealt ja see on hoopis teine põõsas.

Ilu ei ole muidugi ainult loomingus, vaid ka looduses. Mõlemad sõnad on isegi samast tüvest tuletatud. Inimese kätega loodu ja loodus, mis on tekkinud evolutsiooni käigus. Nagu kunst, kätkeb ka loodus endas viga. Elu jätkumiseks Maal on vaja vigu. Iga koodi jätkumine peab kätkema mutatsiooni. DNA mittetäiusliku kopeerimise valem kehtib ka kunstis: sul on vaja erineda, et olla elujõuline.

Samas see inimene-looja üritab loodust pidevalt alistada. Ka see on kultuur. Tekib konflikt. Tuleb sisse ka kolmas element: inimene-looja ja jumal-looja. Isegi mitte rääkides konkreetselt religioonist otsib inimene midagi luues alati müstilist, abstraktset jumalikku alget, püüdleb endast ära jumalolendiks, ja samas kaugeneb sellest kõigest looduse arvelt elamisega. Loomingulisel inimesel ongi tihti tunne, et ta on millelegi võlgu, peab endast midagi andma.

Kokkuvõttes: ilusad ja põnevad on järelikult valdkonnad, mis kätkevad stiihiat: kunst ja loodus. Nagu sa tead, ma ei ole tehnika- ega tabelite inimene.

“Närv”. Mida see tähistab? Et ühiskondlik elu ajab närvi?

Sageli ajab küll, ja see on tõesti ühiskonnaploki pealkiri. Mõeldud siiski pigem tuikavat või tundlikku närvi, mis reageerib elunähtustele. Reageerib teinekord siiski ka positiivselt. Või siis huumori võtmes.

Ja see on minu poolt idealistlik positsioon, aga argi- ja olmejura eest olen ise alati pagenud muusikasse, raamatutesse, filmidesse, teatrisse, mis ju osalt reageerivad ikkagi ka sellelesamale elule, aga nad laiendavad meie aegruumi ja panevad asju teise pilguga nägema. Panen mõne meeliavardava plaadi peale ja libisen vaikselt teise dimensiooni või väljun teatrist ja olen muutunud. Viimasel ajal leian seda lisamõõdet aga enim loodusest, kuna kolisin poole kohaga maale elama.

Aga ikkagi jah, on ka puhast ühiskonnakriitikat, ja seal, kus ma ei oska või ei taha olla konstruktiivne, lähen kergema vastupanu ehk satiiri ja paroodia teed, žanrivahetus vahel aitab.

Kolmas alajaotus kannab nime “Tsau mis teed”. Küsiks sama ka sinult endalt.

Aitäh küsimast, praegu niisama sahmin. Aga mulle tundub, et põhiasjad on kogu aeg peaaegu käegakatsutavad, aga pole ka, jäävad konstantselt perspektiivi. Võib-olla perspektiiv ongi tähtis, sest see, mis käes või nina all, kipub tuhmuma.

Tule raamatuesitlusele! 3. oktoobril toimub Viru Keskuse Rahva Raamatu poes artiklikogumiku esitlus, kus Valneriga vestleb Tõnu Pedaru. Üritus algab 17.30 ja sel päeval on raamat poes 10% soodsam. Ürituse info Facebookis.

Janeck Uibo

Janeck Uibo on Edasi.org asutaja ja peatoimetaja. Loe artikleid (275)