Meie igapäevaelu üheks osaks on traditsioonid, tavad, harjumused. Ühised tavad ja traditsioonid seovad kogukondi ja on oluliseks identiteedi aluseks. Kui me aga ei tea enam mingi tava algset sisu ja täidame seda vaid formaalselt, või koguni täiesti uue sisuga, siis kas on põhjendatud seda tava jätkata? Kas unustatud sisuga tava järgimine ei või ühiskonnale hoopis kahju tuua?

Kui paljud oskavad selgitada, mis on musta ülikonna ja lipsu kandmise ajalooline taust? Miks mehed kannavad pidulikel sündmustel just sellist kostüümi? Ka naistele antakse kutse peal märku, mille kandmist neilt eeldatakse, läbi mehe riietuse kirjelduse. Meisse on väga sügavalt juurdunud arusaam, et pidulikel ja kurbadel sündmustel tuleb kanda tumedat ülikonda. Kui sa tahad, et sind tõsiselt võetakse, siis pead kandma pintsakut ja viigipükse koos sobiva lipsuga. Sellest erinevalt riietuvaid inimesi kiputakse pidama pisut kergemeelseteks. 

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (47)