Psühholoog ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisblogi ja podcast‘i seekordseks külaliseks on enam kui poolesajas riigis tegutseva ehituskeemiaettevõtte Krimelte omanik ja juht Jaan Puusaag. Ta on mees, kes on paarikümne aasta jooksul kahemehefirmast üles ehitanud rahvusvahelisel tasemel edukalt konkureeriva ettevõtte. Aastate jooksul on teda pärjatud erinevate juhtimiskvaliteeti peegeldavate tiitlitega, sh EY Eesti Aasta Ettevõtja, EBSi Aasta Ärijuht, Maailma Ettevõtja tiitli nominent jne. Jaaniga räägimegi juhtimisest, ettevõtlusest ja sellest, mis tähendab edukus.
Mõtteid vestlusest:
- Mina näen seda asja niimoodi, et kui ettevõttes on asjad kõik korras, protsessid on kõik paigas, igal valdkonnal on oma kindel omanik ja vastutaja, meeskondade vahelised vastutusmaatriksid on selged, erinevate stsenaariumide puhul on tegevusplaanid kõigile teada – ehk kui ettevõttes asjad toimivad nii nagu peab –, siis ei ole ettevõttel juhti vaja. Ettevõttel läheb juhti vaja selleks, et tema peab omama sellist helikopteripilku ja vaatama, kas kuskil vajavad asjad kohendamist ehk kas on vaja eraldi mõne inimese või protsessiga tegeleda ning millised on ettevõtte edasised arenguvõimalused.
- Mina olen seda meelt, et ettevõttes peab paigas olema võimalikult hea meeskond, et mul oleks vaja võimalikult vähe tavapärasesse asjade kulgu sekkuda. Sisuliselt suudaks ideaalis meeskond ise ennast reguleerida ning mul endal juhina ei olekski mingit kindlat vastutusala. St et mitte keegi ei saaks mitte ühegi küsimuse osas vaadata mulle otsa, justkui ma ei ole meeskonnale öelnud, mida me selle teema osas peaksime ette võtma. Ideaalis peakski meeskond ise suutma kõik teemad ära lahendada. Niiet pigem ma näen ennast sellist nõustavat rolli kandmas ja vajadusel mingite uute arenguteemade osas kaasa rääkimas. Näiteks, kui tekib mingi uus ärivõimalus, siis ma näen, et ma sellises situatsioonis võtan juhtohjad enda kätte ja koos meeskonnaga need võimalused ka realiseerin. Käima joostud ettevõttes, kus protsessid on paigas ja meeskond on toimiv, põhimõtteliselt juhti ei ole vaja.
- See on nüüd ideaalolukord, kus juhti praktiliselt meeskonnale vaja ei ole, sest kõik teavad, mis on vaja teha ja saavad omavahel ka asjad kenasti lahendatud. Reaalsus on aga see, et selliseid valdkonnajuhte või oma vastutusala omanikke, kes saavad lõpuni aru, mis on nende roll ka suures pildis ja kuidas nende tegevus mõjutab teiste tegevust, ei ole palju; no ma ei julge seda protsenti nimetada, aga see ei ole väga suur. Ja siin on ka tippjuhi roll läbi näha neid erinevaid juhtimisriske, mis tänu vähesele teadlikkusele või ka sisepoliitikale võivad alumistes juhtimistasandites tekkida.