Tervishoiu rahastamise väljakutse lahendamisse on vaja kaasta inimesi erinevatest valdkondadest, kirjutab AstraZeneca Eesti valitsussuhete juht Hanno Püttsepp ja kutsub üles kõiki, kes tunnevad muret meie tervishoiusüsteemis toimuva pärast või kel on ajapikku joonistunud välja ideed, kuidas oleks võimalik meie ees seisvaid murekohti ületada, andma oma mõtetest teada uuel ideekorje veebiplatvormil tulevikutervishoid.ee.

Rubriigis „Tuleviku tervishoid“ sõnastavad erinevate valdkondade eksperdid Eesti tervishoiusüsteemi probleeme ja pakuvad tulevikukindlust loovaid lahendusi. Ideekorjet korraldavad AstraZeneca Eesti esindus, Ameerika Kaubanduskoda ja Soraineni advokaadibüroo.

Kui Eesti otsis pikki aastaid taga oma Nokiat, siis nüüd tundub, et igas meie riigis tegutsevas valdkonnas on valdavaks küsimuseks saanud: kus on lisaraha? Mikrokulutuste kokkukuhjamise asemel peaksime keskenduma tänaste tegevuste, süsteemide ja teenuste sügavuti hindamisele ning saama aru, milline võiks olla meie kõigi ühine võimalus väljakutse lahendamisel.

Vananeva elanikkonnaga riigis, kus oodatav eluiga ja tervena elatud aastate arv on võrreldes teiste Euroopa riikidega madalam, kus uued ravimid ei jõua inimesteni piisavalt kiirelt, saab peagi määravaks see, kui terved või haiged on meie inimesed.

Vaatame tervishoiuvaldkonnast väljapoole

Kui tervena elatud aastaid jääb vähemaks ning samal ajal ei pääseta Eestis ka piisavalt kiiresti uute ravimiteni, ei jaksa inimesed ka erinevate kriiside ja väljakutsete taustal pikalt panustada. Panustada oma igapäevatöös ja elus, aga ka laiemalt ühiskondlikult näiteks vabatahtlikes tegevustes osaledes – alustades patsiendiorganisatsioonidest või lõpetades elanikkonnakaitsega – mis on kõik ühiskonna ja riigi toimimise seisukohalt olulise tähtsusega.

Ühes ja samas valdkonnas igal aastal vastutulevale küsimusele vastuseid otsides ei olegi võimalik uusi lahendusi ja käsitlusi leida. Tarvis oleks hakata vaatama ringi natuke laiemalt, esialgu teha samme erasektori rohkemale ja sisulisemale kaasamisele. Ja siinkohal ei räägi ma lihtsalt rahast, vaid mõtteviisi muutmise vajadusest.

Toon näite. 2022. aastal korraldati Tartus ja Tartumaal suuremahuline kopsuvähi sõeluuringu katseprojekt, milles läheneti sõeluuringule läbi täiesti uue mudeli. See lähenemine tõi sõeluuringusse sihtrühmast osalema rekordilised 79%(!). Ükski senine sõeluuring Eestis ei ole suutnud nii palju osalejaid uuringusse tuua.

Era- ja avaliku sektori koostöö loob võimaluse muutuseks

Ennetuse seisukohalt on seesuguse osalusmääraga sõeluuring märgiline. Meie põhimõte ja eesmärk peaks riigina olema selge – mida kiiremini avastame haiguseid ja mida varajasemas faasis, seda kiiremini saab inimene vajaliku ravi ning võimaluse panustada oma töökohal, perekonnas ja huvitegevustes. Selle asemel nähakse paraku aga jätkuvalt tervishoidu tehtavaid investeeringuid kuluna, mille tagajärel juhivad inimeste elusid nende endi asemel hoopis haigused.

Milles peitus aga mainitud eduka katseprojekti võti? Kindlasti on äärmiselt suur roll sõeluuringumudelis eneses – läbi vaadati ja hekseldati kogu senine süsteem ning mõeldi välja lahendus, kus sõeluuringusse kutsutav inimene on personaalselt toetatud kogu protsessi vältel. Kuid kogu sisulise töö kõrval oli veel üks oluline määrav aspekt – selle katseprojekti tegemiseks tegid omavahel koostööd riik, Tartu Ülikooli Kliinikum, valdkondlikud organisatsioonid, perearstid ja AstraZeneca.

Tervishoid on investeering

Tervishoid ei ole odav ja me oleme harjunud mõtlema sellest kui kulust. Mis on tegelikult üsna absurdne, sest oma tervisesse ja tervisennetusse panustatud aeg ja raha on ainus, mille tagajärjel jõuame mõelda rohkem, teha rohkem ehk nagu on neil päevil kombeks öelda, panustada rohkem. Kui keha on terve, on ka vaim terve. Kui keha on terve, jõuame õppida ja töötada, jõuame maksta makse, kasvatada oma lapsi ja hoolitseda lähedaste eest.

Oleme harjunud mõtlema väga kitsalt ainult oma valdkondlikest väljakutsetest ja raamidest lähtuvalt, kuid tegelikult tegutsevad meie kõrval iga päev erinevad inimesed, organisatsioonid, ettevõtted ja vabatahtlikud – tihti ka muidugi samas valdkonnas, kus meiegi – aga oluline on anda võimalus laiemale koos- ja mõttetööle. Oluline on jagada ühiseid väljakutseid ning näha meie ees olevat laiemat pilti. Tervis ja meie inimesed on meie suurim vara, mistõttu peaksime sellesse ka ühiselt panustama.

Erasektor saab tihti altkulmu pilke, et tegutseme vaid äriliste eesmärkide ja kasumi teenimise eesmärgiga (mis toob riigieelarvesse osa vajalikest ressurssidest makstavate maksude näol), kuid selle kõige varju jääb see pool, mida erasektor saab täita – mõelda lähtuvalt oma pädevusest ja teadmistest kaasa, panustada sisuliselt koos oma valdkonna ekspertidega ning lõpuks muidugi vajadusel ka ressurssidega. Oleks viimaks aeg lasta erasektoril ka laiemalt ja avalikult kaasa mõelda ning erinevaid koostöövõimalusi välja pakkuda.

On aeg keskenduda ühise väljakutse lahendamisse, kaasates selleks sisuliselt inimesi erinevatest valdkondadest, nii nagu tehti kopsuvähi sõeluuringu katseprojektis. Eestis on väga palju missioonitundega ettevõtteid ning lugematu arv oma ala asjatundjaid, kes saaksid enda perspektiivist lähtudes anda väljakutse lahendamisse oma värske sõõmu õhku.

Selleks, et mitte jääda lihtsalt asjalikke ja sisukaid ideid ootama, oleme koos Ameerika Kaubanduskoja ja Soraineni Advokaadibürooga loonud tervishoiuvaldkonna väljakutsete lahendamiseks ideekorje veebiplatvormi. Sellele platvormile saavad esitada oma mõtteid ja ideid kõik need inimesed, kes tunnevad muret meie tervishoiusüsteemis toimuva pärast või kel on ajapikku joonistunud välja ideed, kuidas oleks võimalik meie ees seisvaid murekohti ületada. Oma ideid saab lisada ning juba esitatud mõtteid lugeda aadressil: www.tulevikutervishoid.ee.

LISAINFO: Eesti tervishoiu paradoks: vara haigeks, hilja tõhusale ravile?

Kuigi Statistikaameti andmetel on oodatav eluiga 2022. aasta andmetel (meestel 73,6 ja naistel 82,3) ning tervena elada jäänud aastate arv Eestis kasvanud (meestel 57,9; naistel 60,6), oleme Euroopa keskmisest ikka jätkuvalt maas. Euroopas on Eurostati 2022. aasta andmetel oodatav eluiga meestel 77,9 ja naistel 83,3 ning tervena elatud aastate arv meestel 63,1 ja naistel 64,2. Eestlased elavad keskmisest eurooplasest tervena mitu aastat vähem.

Samuti, kui vaatame otsa uute ja innovatiivsete ravimite Eesti inimesteni jõudmist, saame öelda, et kuigi võrreldes viie aasta taguse ajaga on olukord pisut parem, ei jõua jätkuvalt kõik ravimid meie inimesteni. Euroopas on näiteks uuringu Patients W.A.I.T aruande järgi 2018.–2021. aastal saanud müügiloa 168 erinevat ravimit, millest Eestisse on jõudnud vaid 31.

Onkoloogiliste ehk vähiravimite puhul on need arvud aga vastavalt 46 ja 8. See tähendab, et eestlastel ei ole näiteks sakslaste (45), soomlaste (29) või sloveenlaste (23) kõrval samasuguseid võimalusi vähiravimeid saada. See omakorda tähendab, et ka nende inimeste elukvaliteet on halvem.

Harvik-ravimite puhul on olukord veelgi kurvem – Euroopas on neil aastatel müügiloa saanud 61 ravimit, kuid Eestis on neist kättesaadavad vaid 6. Oleme nende numbritega selgelt Euroopa riikide võrdluses kõige lõpus.