Suvemuss. Võiks arvata, et see on midagi päikses sillerdavat ja rõõmsalt tantsulist, roosa kokteilisaund, lõputu pophedonism. Mitte minu valikus. Sukelduda sumedasse suveõhtusse, soe sulnis videvik on suve ilusaim aeg. Millele järgneb suveöö müstika, varjud, veepeeglid, mets, mis muutub kummitusteks; igavik jõuab kätte, tundub, et see ei lakka, asja muudab hõrguks see, et tajud: see igavik kestab sekundi, mil sa oled välja valitud ja uks kõiksusse on korraks paokil.

John Cale – “POPtical Illusion” (Domino)

Velvet Undergroundi taustaga artpopi veterani John Cale’i mullusest albumist “Mercy” räägiti palju: vanameister tegi ilusa ja moodsa elektroonilise popi albumi, kuhu oli kutsunud palju selle sajandi märgilisi muusikuid, kes võiksid olla tema lapselapsed: Actress, Laurel Halo, Weyes Blood jt. Kuna plaat oli ka mõtlik ja paljuütlevate tekstidega, mis kas vaatasid pikale elule tagasi või suhtusid kriitiliselt kaasaja arengutesse, siis peeti seda üldiselt testamendiks: tüüp ütleb kõik ära nii muusikaliselt kui sõnaliselt ja on kutsunud sellele peole kaasa laulma ja mängima mituteist muusikut, kellest lugu peab ning kes justkui kannavad Cale’i loomingulisi vaateid edasi.

Valner Valme

Valner Valme on kultuurikriitik. Edasi kultuuritoimetaja, Areeni podcast'i "Muusikanõunikud" liige, elektroonilise muusika saate "Lift" (IDA Raadio) juht. Loe artikleid (258)