Autorirubriigis “Eluilmast omailma” mõtestab Rein Veidemann oma elu- ja lugemiskogemuse taustal eesti inimolu ilminguid ja seoseid.
Poole sajandi taguseid loengute ning loetud raamatute konspekte sirvides (õppisin Tartu ülikoolis eesti filoloogiat 1969–1974), avastasin, et tänavu möödub 180 aastat Karl Marxi (1818–1883) majandusfilosoofiliste märkmete sünnist. Mulle ja paljudele teistele ärksatele kaasteelistele, kes 1960ndate lõpus ning 1970ndate algul Tartus ülikooliteed käisid ning eriala omandamise kõrval olid kohustatud õppima nn punaseid aineid (NLKP ajalugu, dialektilist ja ajaloolist materialismi, kapitalismi ja sotsialismi poliitökonoomiat), oli märkmetes sisalduv võõrandumise kontseptsioon omamoodi kilbiks ning vastuargumendiks “marksismi” nime kandva usudogma ortodokssetele jutlustajatele, kogu 20. sajandi ühiskondlikku mõtet mõjutanud õpetlase majandusteadusliku poole konteksti- ja kriitikavälisele kaaperdamisele ning totalitaarse vägivallarežiimi õigustamisele.
