Siis… Siis ma tavaliselt ei teagi, mida teha. Kui sajab, siis munen niisama toas ja nokin mõnda oma poolikut tööd. Kui aga ei saja, siis lähen suure tõenäosusega jooksma. Sõltuvalt meeleolust kas maanteele, linna peale või kampuse taha mäe otsa.

Maanteel on kõige filmilikum

Maalilised loodusvaated, üksikud farmid keset maisipõlde, aeg-ajalt kihutab mööda mõni hiiglaslik ja üleni kroomplekist truck või täielikult läbiroostetanud kerega farmeriauto. Või siis mõni easy rider oma harley‘ga. Enamus neist on üliviisakad ja tõmbavad jooksjaga kohakuti jõudes niipalju eemale kui võimalik. Peaaegu, et vastassuunavööndisse. Mõned aga muidugi ei tõmba ka ja seetõttu peab olema igaks juhuks ikka hästi tähelepanelik.

Kõik need truckid ja roostes farmeriautod meenutavad muidugi igasugu nähtud ameerika filme peast ärapööranud veidrikest, kellel on autos pump-püss ja kusagil põldude vahel poollagunenud küüni meenutava kodu keldris piinamiskamber. Ja paljud neist on veel riietatud sherifi mundrisse, et keegi ei oskaks neid milleski kahtlustada. Suurtest maisipõldudest mööda joostes tuleb aga meelde film “Maisi lapsed”. Kõik see ongi vist siis päriselt olemas…

Marko Mäetamm

Mäetamm Marko on kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Marko kirjutab ja joonistab Edasile sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele. Loe artikleid (99)