Valner Valme tegi tiiru peale tähtsatele reliisidele mujalt ja meilt ning noppis jälle mõne välja.
Julia Holter – “Something In The Room She Moves” (Domino)
Kohe esimesed kaks lugu on perfektsed: võrgutav art-pop “Sun Girl” ja sulnilt õilmitsev ballaad “These Morning”. Arvata võib, et see nii ei jää. Umbes poole pealt läheb plaat nagu liigagi eksperimentaalseks: “Meyou” pakub stoppe ja vokaliise, “Ocean” oleks nagu nüüdismuusikafestivali kerge vahepala, vahele mahlast sündifunki “Spinning”, lõpupoole veel imeilusa flöödiga “Talking To The Whisper”. Julia Holteri kuues stuudio-sooloalbum (kui mitte lugeda varaseid CDR-idel välja antud katsetusi, siis oleks kümnes) erineb varasematest kahe asja poolest: see ei ole enam selline kontseptuaalne tervik nagu näiteks “Tragedy” (2011) või “Loud City Song” (2013), mis ei tähenda aga, et Holteril oleks ambitsiooni vähem kui varem. Seda on pigem isegi rohkem ja kohati liiga paljugi. Plaadi parimad hetked toovad aga esile Holteri kui looja trumbid: muusika lavastuslikkus – see on show, ehkki mitte show-off, vaid lummav ja salapärane, milles on unistuslikkust ja filmilikkust. Samuti suudab plaat üllatada, leidub ikka päris veidraid käike ja ruume. Kui on vaja liigitada, siis ma ütleks avangardne kammerpopp.
Valner Valme
Valner Valme on kultuurikriitik. Edasi kultuuritoimetaja, Areeni podcast'i "Muusikanõunikud" liige, elektroonilise muusika saate "Lift" (IDA Raadio) juht. Loe artikleid (258)
