Noori talendikaid artiste on Jazzkaare sünnipäevafestivalil esinemas tavalisest rohkem, nii omi kui külalisi. Saagem lähemalt tuttavaks kolme eakaaslasest vokalistiga: Afra Kane‘i, MARO ja Dora Morelenbaumiga, kes kõik esinevad Eestis esimest korda.
Afra Kane
Ma ei tundnud seda tõmmut neidu ja tema muusikat, aga midagi ligitõmbavat ja sihikindlat oli fotol tema silmavaates. 29-aastane Afra on üks neid Euroopa talente, kelle eesmärk on end teostada artistina ja kirjutada muusikat, mis läheb inimestele korda. Päris põnev oleks kuulata Afra Kane’i mängimas näiteks Rahmaninovi klaverikontserti. Kas Skrjabini ja Chopini etüüdid-prelüüdid kõlavad veel tema sõrmede all vaheldumisi oma meloodiatega ning kuidas klassikalise pianisti haridus on teda kui laululoojat ja interpreeti mõjutanud? See võib selguda kevadisel Jazzkaarel. Festivalile esinejaid valides leidsin Jan Garbareki agentuuri lehelt uue tüdruku nime. Muidugi võiks ka Jan Garbarek taas Jazzkaarel esineda, aga ootan vist lootusetult, et ta mängiks kellegi teisega või uuega oma turvalise kvarteti kõrval.
Miks valis mainekas agentuur oma artistide hulka uustulnuka Afra Kane’i? Ilmselt sellepärast, et temas on isikupära, huvitavaid mõtteid ja potentsiaali. Aprillis on lauljataril seitse kontserti, nii festivalidel kui jazziklubides Saksamaal, Šveitsis – ja Eestis. Saksa mainekas jazziajakiri JAZZTHETIK avaldas märtsi/aprilli numbris temast portreeloo.
Itaalias Vicenzas Nigeeria emigrantide perre sündinud Afra Kane sai laiemalt tuntuks 2019. aastal Montreux’ jazzifestivali talendikonkursil, kus 24-aastane lauljatar pärjati Jazz Talent Awardiga, žüriisse kuulusid mitmed jazzitähed, teiste seas Stanley Clarke, Chilly Gonzales, Carl Craig ja Chucho Valdés. Sellele tunnustusele eelnes käänuline muusikutee.
Afra ema ja isa töötasid Itaalias kohalikus USA Armee baptistikirikus, kus isa oli koormeister, ema pühapäevakooli õpetaja, sealt said tüdrukule omaseks gospelmuusika ja Motowni helid. Ema õhutusel hakkas Afra üheksaselt klaverit õppima, et saata jumalateenistustel koori. Peagi sai klaverimängust ta armastatuim kaaslane – pärast koolipäeva võis ta klaveri seltsis veeta tunde. Alicia Keys, Marvin Gaye, Aretha Franklin ja Ray Charles kujunesid tema lemmikuiks ning nende lugusid laulsid nad koos sõbrannaga, Afra saatis klaveril. Laulmisest sai tüdruku keelatud nauding, sest kodus polnud ilmalikud laulud lubatud.
13-aastaselt astus Afra Kane Walesi kuninglikku muusika- ja draamakolledžisse. Cardiffis osales ta õpingute ajal ka kohalikes ansamblites laulja ja pianistina. Klaverimängijana oli Afra talent – tema sõrmede all kõlasid mitmed tuntud klaverikontserdid. Afra Kane’i iseseisev loominguline tegevus sai hoo sisse Šveitsi kolides. Keegi ei tundnud teda, kuid Afra sõbrunes kohalike muusikutega ja hakkas bändi solistina kontsertidel esinema. Šveitsis ilmusid esimesed singlid, EP ja debüütalbum “Hypersensitive”, millele järgnesid esinemised mitmel pool maailmas.
Hüppelauaks suurele lavale sai Montreux’ festival, kus neiu käis taustalauljana. Ta meenutab: “Sel 2017. aasta õhtul, kui mängisime bändiga Montreux’ jazzifestivalil ja läksime muusikute toitlustusalale sööma, märkasin, et ka üks mu iidol Benjamin Clementine einestab enne õhtust kontserti. Seda nähes jäi mulle toit kurku kinni, aga võtsin julguse kokku ja läksin tema laua juurde, kiitsin ta artistlikkust ning kurtsin, kui raske on alustada lauljakarjääri, kui oled klassikalise haridusega pianist. Ta kuulas mu muret ja ütles, et selles valdkonnas ongi uskumatult keeruline hakkama saada ja läbi murda.” Raskustest hoolimata pürib Afra Kane eesmärkide poole; kuna ta on perfektsionist, siis võib ta ennastunustavalt töötada ja olla vahel heitunud, kui tulemus ei rahulda. Afra Kane määratleb end alternatiivse souli-/jazzilauljana, talle meeldib eri stiilidega katsetada. Jazzkaarele tuleb ta märtsis ilmunud albumi “Could We Be Whole” ainulaadse muusikaga, kus jazzi ja R’n’B nüansse kannab hingestatud ja võimas hääl. Kesksed teemad on inimese mõtte- ja tundemaailma taasavastamine ning uute riskide võtmine. Albumi palad on piire avardav positiivne muusikaline teekond.
MARO
29-aastane karismaatiline Portugali muusik MARO on laulja, multiinstrumenalist ja helilooja, päris nimega Mariana Secca. Ta alustas klaveriõpinguid nelja-aastaselt, 17-selt sai ta nii Lissaboni konservatooriumi diplomi kui keskkooli lõputunnistuse. 11-aastasena kirjutas MARO esimese laulu. Ta on täiendanud oskusi mainekas Berklee kolledžis Bostonis ja Los Angelesis. Kitarristina on MARO iseõppija, aga just kitarr on võtmeinstrument tema laulude loomisprotsessis. 2018. aastal andis ta välja sooloalbumi kolmes köites: “Maro, Vol. 1”, “Maro, Vol. 2” ja “Maro, Vol. 3”. Kõik laulud kõlavad seal kronoloogilises järjekorras ning on portugali või inglise keeles. 2019. aastal tuuritas ta koos Jacob Collieriga Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias, Austraalias ja Euroopas.
2022 esindas MARO Torinos Eurovisioonil Portugali vanaisale pühendatud lauluga “Saudade, saudade”, millest tegi oma variandi ka NOËP. MARO on töötanud koos nimekate artistidega nagu Jacob Collier, Salvador Sobral, Mayra Andrade, Rui Veloso, Tigran Hamasyan… Kui Afra Kane on kasvanud Itaalia, Ameerika ja Inglise muusikakultuuriga kokku puutudes, siis MARO-t on inspireerinud ka Brasiilia muusikud nagu Milton Nascimento ja Elis Regina, Ameerikast Joni Mitchell, Esperanza Spalding jt. 2022. aastal andis MARO välja albumi “can you see me?”, kus ühes loos teeb kaasa ka Brasiilia helilooja-laulja Milton Nascimento. See on unenäoline muusika, mille haprus ja õrnus väärivad austust ning mille iga sekund on väärt kuulamist – nõnda on kirjutanud üks Portugali muusikakriitik. Viimatine album “hortelã” ilmus mullu aprillis. MARO kitarrimäng ja laulude õrn lüürilisus peidavad sügavaid sõnumeid, mis panevad kaasa helisema kuulajate hingekeeled. Lauljatari 2024. aasta aprilliturnee mitmed kontserdid ongi juba välja müüdud. Tere tulemast Eestisse!
Dora Morelenbaum
Dora Morelenbaum esineb 27. aprillil Tallinnas Jazzkaarel ja 28. aprillil Viljandis Jazzkaarekesel. Võimsa häälega karismaatiline lauljatar astub vanemate jälgedes. Tema isa Jaques ja ema Paula olid lähedalt seotud kuulsaima bossanoova-helilooja Antônio Carlos Jobimiga. Nad osalesid Antônio Carlose ansamblis ja hiljem oli Paula solist koosluses Jobim-Morelenbaum, kuhu kuulusid ka helilooja poeg Paolo ning pojapoeg Daniel. Koos esineti ka 1997. aasta Jazzkaarel, beebi Dora oli siis emaga kaasas Tallinnas! Praegu on Dora 27-aastane. Paula Morelenbaum on endiselt hinnatumaid bossanoova-lauljaid maailmas. Isa, tšellist Jaques Morelenbaum on viljakas nii helilooja kui interpreedina, kirjutanud rohkelt filmimuusikat, esinenud nii soolokontsertide kui orkestritega ja salvestanud rohkelt heliplaate. Paula ja Jaques olid lähedased ka Jaapani muusiku Ryūichi Sakamotoga (1952–2023), kellega salvestati mitu albumit. Ka Dora on inspiratsiooni saanud Sakamoto muusikast ja küllap kuuleb mõnd lugu tema kontserdil Eestiski.
Brasiilias on ohtralt kuulsust kogunud ansambel Bala Desejo, mille liige on Dora laulja ja kitarristina. Debüütabumiga “Sim, sim, sim” (“Jaa, jaa, jaa”) võideti Ladina Grammy. Samba, soul-funk, reggae ja brasiilia muusika 60–70ndate kuldaeg kohtuvad ansambli uue helikeele ja esitusmaneeriga. Bala Desejo on nagu paljude koostisosadega mahl, nostalgilise ja rõõmsa auraga, tüüpiliste Brasiilia helide ja rikka karismaga ning sobib kuulamiseks päikselisel pühapäevahommikul. Lauljatee kasuks ei otsustanud Dora kohe, ta õppis arhitektuuri, kuid praktikaperioodil ütles õpingutele head aega, keskendudes edaspidi lauljakarjäärile ja õppides Rio de Janeiro ülikoolis rütmimuusikat.
Sooloartistina on Dora esinenud nii sümfooniaorkestriga kui üksi või kitarristi või ansambliga. Oma muusikaga on valminud sensuaalsete helidega EP “Vento De Beirada”, kus võib tabada sarnasusi Joyce’i loominguga (lauljatar on samuti Jazzkaarel esinenud). Kuid pole kahtlust, et Dora Morelenbaumi karjäär kulgeb aina tõusvas joones.
Niisiis kolm lauljatari, kolm loovisiksust, igal oma kordumatu helikeel ja sõnum. Kes neist saab kuulajate lemmikuks, selgub juba aprilli viimasel nädalal Jazzkaarel.
Anne Erm
Anne Erm on festivali Jazzkaar asutaja ja kunstiline juht ning jazzivaldkonna promotoor Eestis. Loe artikleid (20)
