1. Hetk

Ükspäev nägin mingist putkast mööda minnes “Õhtulehe” esikaant, kus oli Leonhard Lapini pilt ja sõnad: “Kui alustasin, siis öeldi, et olen noor ja loll, nüüd, et vana ja seniilne.” Lugu ennast ma lugenud ei ole, nii et ei oska öelda, millest seal täpsemalt juttu on, aga küllap ikka Lapinist endast.

2. Hetk

Ükspäev kuulsin raadiost Leslie Laasneri uut lugu “Naine”. See on see Eesti Laulu üritusel kõlanud lugu, mis on ühtlasi ka Tallinna Kaubamaja reklaamkampaania osa. Püüdsin ette kujutada, kuidas mõjuks sarnase ideega lugu “Mees”.

3. Hetk

Ükspäev, vist mingi laupäev, läks Tänakul Mehhiko rallil heal positsioonil sõites turbo. Kusjuures Rootsi rallil ei vedanud tal stardijärjekorraga. Ma elan Tänakule südamest kaasa ja alati kui tal midagi jamasti läheb, on tuju kohe nii maas, nagu oleks ise midagi kihva keeranud.

4. Hetk

Ükspäev olin oma vanema poja juures tööl, tegime ühes Haapsalu korteris remonti. Korteri omanik ise oli ka aktsioonis ja kasutas nii krõbedaid venekeelseid väljendeid, et mulle hakkas omaaegne nõuka sõjaväes kuuldu tunduma nagu süütu lapse lalin.

5. Hetk

Ükspäev oli mu naisel sünnipäev ja me ostsime pojaga talle ühe asja. Talle see asi üldse ei meeldinud ja mu tütrele ka ei meelinud. Nii ma pakkisingi selle asja uuesti kasti ja läksin poodi tagasi viima. Poolel teel keerasin aga otsa ringi ja jätsin selle asja hoopis endale.

6. Hetk

Ükspäev tekkisid meie teleka ekraanile mingid imelikud triibud, mis mõne aja pärast küll ära kadusid, aga kui järgmine kord teleka käima panime, siis olid jälle tagasi. Eks see ole vana telekas ka, üks esimestest niisugustest lameda ekraaniga mudelitest. Lapsed juba ammu õiendavad, et meil on mingi kiviaegne telekas ja pealegi õudsalt väike.

7. Hetk

Ükspäev vaidlesime tütrega selle üle, kas inimene peaks sööma liha või olema taimetoitlane. Tegelikult isegi ei vaielnud, sest seal pole ju midagi vaielda. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi. Ühte huvitavat toiduteemalist filmi vaatasime ka youtubist, see pani küll mõtlema.

8. Hetk

Ükspäev tegin ateljees uut animatsiooni. Õigemini parandasin juba olemasolevat, kus ma leidsin kokku monteerides paar kohta, mis mulle ei meeldinud. Vigade parandus on kõige tüütum tegevus ja võtab õudsalt palju energiat. Kui ma olin suurema osa tööst ära teinud, helistas poeg. Haarasin telefoni, aga see kukkus käest maha otse töölaua peale ning põrutas kogu seti paigast ära. Minu töömeetodi juures tähendab niisugune olukord seda, et tuleb uuesti otsast peale hakata. Õhtuks oli kael ning selg terve päev sundasendis olemisest kange ja tuju üldse polnud. Kõmpisin koju, monteerisin töö uue versiooni kokku ja avastasin, et esimene, see nö vigadega oli tegelikult vist isegi parem kui see uus.

9. Hetk

Ükspäev käisin Nuias meie tühjaks jäänud majas, mis on tegelikult üürimaja, mitte eramaja, nagu kõik arvavad. Väljas oli ilus kevadine ilm, räästad sulasid ja linnud laulsid sulnilt. Tegin maja ukse lahti ja sees oli kõvasti külmem kui õues. Asja hea külg oli see, et jõulukuusk, mis meil seal ikka toas seisab, oli täiesti värske ning maas polnud mitte ühtegi okast.

10. Hetk

Ükspäev lugesin Facebookist mingit nii jaburat asja, millest ei osanud absoluutselt mitte midagi arvata.

11. Hetk

Ükspäev käisin oma välismaalasest tuttavaga Valli baaris. See on legendaarne viinavõtmise koht Tallinnas, mis on kuulus oma firmanapsu “Millimallikas” poolest. Ma tavaliselt Valli baaris ei käi, viimati sattusin sinna… no sellest on ikka aastaid tagasi. Ja millegipoolest oli meeles, et see “Millimallikas” on sinist värvi. Aga seekord oli see hoopis kollast värvi! Välismaa sõbrale Valli baar väga meeldis ja ta kutsus oma teised Tallinnas olevad sõbrad ka kohale. Neile ka väga meeldis, ütlesid, et see on Tallinna kõige lahedam koht. Ja kõik imestasid, et ma seal peaaegu üldse ei käi, ehkki see on mu ateljeele nii lähedal.

12. Hetk

Ükspäev tuli mul selline kassiahastus peale, et ei osanud kohe kuidagi olla. Kõik tundus nii lootusetu ja õudne. Absoluutselt kõik! Elasin seda tunnet siis oma perekonna peal välja. Pärast oli sellest omakorda veel kehvem olla.

13. Hetk

Ükspäev otsustasin, et aitab naljast – aeg on hakata taas jooksmas käima. Ja mitte nii, et vahel käin, vahel ei käi, vaid et ikka regulaarselt iga päev. Tegin algatuseks hea pika tiiru ja õudsalt meeldis. Järgmine päev tegin aga ateljees ühte asja, mis ei saanud ega saanud valmis ja kui lõpuks sai, siis oli juba nii hilja, et mõtlesin, et mis ma nii hilja ikka enam jooksen, lähen parem homme. Järgmisel päeval pidin aga kusagile sõitma. Sellest järgmine päev oli vaja kellelegi poolest päevast ootamatult appi minna. Sellest järgmisel päeval aga sadas õudsalt. Nii ta on läinud, nüüd juba kuu aega.

14. Hetk

Ükspäev otsustasine, et paneme oma korteri müüki. Siiamaale pole keegi huvi tundnud.

15. Hetk

Ükspäev olin hommikul ärgates nii väsinud, et ei jõudnudki õieti üles tulla. Samas päike paistis aknast sisse, kõik teised olid ammu üleval ja kuidagi nõme oleks olnud edasi ka magada. Üritasin siis ikka kuidagimoodi ennast käima saada, aga ega see mul eriti ei õnnestunud ja terve päev oli kuidagi puss olla. Niimoodi on tegelikult päris tihti juhtunud.

16. Hetk

Ükspäev sõitsin bussiga Haapsalust Tallinnasse. Hommikune aeg ja ainult paar reisijat oli, aga bussijuht ei lubanud kedagi esimestesse pinkidesse istuda, käskis tahapoole minna. See tekitas mul peas igasugu mõtteid.

17. Hetk

Ükspäev läksin vanni. Olin nii kuuma veel lasnud, et ei saanud õieti sissegi minna. Kuidagimoodi ikka sain lõpuks. Kui ma siis seal peaaegu keevas vees niimoodi istusin ja kannatasin, tuli meelde ühe kunagi ammu kunstiakadeemias olnud hiina vahetusüliõpilase jutt, et kui ta väike oli, siis ema ikka keetis kodus krabisid ja tegi seda nii, et pani vee potti, elusa krabi sinna sisse ja siis poti tulele. Siis krabi lasi seal plekkpotis klobinal ringiratast seni kuni ükskord ära kees.