Oleme kõik kuulnud soovitust “Muretsege vähem, vältige stressi!”, kas siis oma perarstilt, terapeudilt, elu lihtsamalt võtvalt sõbralt või omaenda pojalt, nagu mina kuulen. Eneseabiraamatuid on nüüdseks vist tuhandeid, üks esimesi menukeid üheksakümnendate lõpul, Dale Carnegie oma, kandis pealkirja “Ärge muretsege, hakake elama!”
Kohe ei teagi, kuidas selliste soovitustega elama hakata. Kui loomuses, pärimuses, eneseteadvuses juba kord on see muretsemisegeen sees. Tekib tahtmine küsida, mis mõttes – ärge muretsege?!