Mõned varased linnukesed juba sellest aastast, mõned hilised toksijad eelmise lõpust. Ma ei saa midagi garanteerida, teil on oma pea otsas, minu peas moodustavad kaheksa järgnevat plaati kaheksa fantastilist, ülipõnevat maailma. A’ no palun, eks paistab.

Honour – “Àlááfíà” (PAN)

Kohe alguseks natuke ajude ragistamist. Ajude ragistamist eelkõige artisti poolt, kuulaja ei pea üle mõtlema. Pigem laske end kanda sellesse sõgedasse, ent tarka ja tihedalt läbikomponeeritud helivoogu, muusikasse, mis ühtaegu kaos ja täppisteadus. Kuigi siin leidub paljut, pole miski ülearune. Kosmosejazz, getoambient, nüüdisavangard, eksperimentaalne hiphop – mis iganes siit väljapääsu otsib, pääseb löögile ja jääb varju ühtaegu, sest tegemist on hästi kokku sulatatud kollaažiga, kus võib seigelda äraeksimiseni. On absoluutselt kauneid palu (“Giz’aard”, “When Angels Speak of Love”) ja ka episoode, mis pole nii üheseltmõistetavad, aga on seda põnevamad (“Pistol Poem (Lead Belly)”). Hüperrealism kaldub sürrealismiks, indie-ulmefilmid hakkavad silme ees jooksma, helimaailmalt palju enamat nõuda ei saagi.

Valner Valme

Valner Valme on kultuurikriitik. Edasi kultuuritoimetaja, Areeni podcast'i "Muusikanõunikud" liige, elektroonilise muusika saate "Lift" (IDA Raadio) juht. Loe artikleid (254)