Barcelonas on olemas kõik, mida üks linn endale ihaldada võiks. Barcelona ikooniks on isikupärane ja ainulaadne Gaudi arhitektuur, see võlub ka kõige arhitektuurikaugema publiku.

Nagu sellest veel vähe oleks – linna muuseumites saab näha Joan Mirot, Picassot ja muid sarnase kaliibriga kunstnike teoseid. Linn on peale olümpiamänge saanud oluliselt suurema avatuse merele nii vana sadama alal kui uuema linnaosa La Barceloneta näol. Rikkalik mereandidel põhinev vahemereline toidulaud on iga gastronoomiahullu soovunelm. Seda kõhupidu saadavad kohalikud veinid, sherri ja cava. Inimeste elurõõm on Barcelonas lakkamatu. Pikk nädalavahetus paneb endki tundma kordades keevaverelisemana. Isegi õhtul kümne paiku sööma minemine tundub täitsa normaalne.

Mercat de la Boqueria

Turg, mis kuulub vaieldamatult maailma kauneimate hulka. Väldi rahvamasse turistiallee La Rambla-poolse peasissekäigu juures ja sisene turule kas külgedelt või hoopis tagumise sissepääsu kaudu. Nagunii on esimesed letid puhas turistilõks, müügil on eiteakustpärit pähklid ja vürtsid, müüjateks hoopis asiaadid. Turu keskosast leiad ringina asetatud lookas kalaletid. Hea õnne korral näed hiiglasliku tuuna tükeldamist. Letid on täis erinevaid karbilisi, austreid, krabisid ja kohalikke kalu. Hirmuäratavate peadega merekuradid ja sõrgu liigutavad mereannid suisa kisendavad, et neid pildistataks. Parema turupoole keskosa on hea koht erinevate empanadamüüjate küpsetiste proovimiseks. Kohe samast leiab turu parimad Ibeeria singi müüjad.

Cinco Jotas on siin maagiline märksõna. See on kõige kõrgema kvaliteedi ja kauema laagerdusajaga ühtlaselt läbikasvanud marmorsink.

Peale singi otsi üles ka samade tammetõrusid järavate mustade sigade lihast tehtud õhkkuivatatud chorizod. Kõike on võimalik lasta lennukisse võtmiseks vaakumisse pakendada. Möödaminnes haara kaasa ka eri vanuses Manchego lambapiimajuustu.

Moodsa kunsti muuseum MACBA

Valget värvi imposantse geomeetriaga maja esindab ameeriklase Richard Meieri loomingu tippnäidist. Kitsaste vanalinna tänavate labürintide vahel on avar ja rahvarohke Inglite väljak justkui sõõm värsket õhku, suur kontrast vana ja uue vahel. Mõneski kohas tuleb muuseumis sees silme ette sarnasus meie KUMUga. Kaasaegse kunsti pärle leiab nii kohalikelt katalaani kunstnikelt kui maailmanimega tegijatelt (nt Basquiat).

Mies van der Rohe paviljon

Montjuicis asub Barcelona näituste paviljonide ala. Sinna püstitati 1929. a Saksamaa poolt paviljon, mille arhitektiks oli nüüdseks ilmakuulus Mies van der Rohe. Kuigi kohe peale näitust võeti paviljon maha, otsustati see hiljem rekonstrueerida, sest sellest oli saanud Rohe üks kõige märgilisema tähtsusega ehitisi, kõvasti oma ajast ees, moodsalt lakoonilise keelega. Väikses klaasseintega paviljonis Rohe kuulsate Barcelona toolide vahel ringi kõndides tunned end justkui mõnes Pirita või Nõmme disainmajas. Paviljonikülastusega tasuks ühte rihtida ka õhtune Montjuici purskkaevude valgusmängu vaatamine. Vahepealse ootamisaja saab pargis ringi kõndides parajaks teha.

Tapas

Kuigi tapas on traditsionaalselt õhtusöögi oode, siis turisti jaoks sobib tapas ideaalselt lõunaks. Tapas 24 on Comerc 24 väike õde, selline sundimatu atmosfääriga alati pungil täis tilluke koht. Vinitus on kohalike ja turistide ühine suur lemmik, siin on kohti rohkem ja ka tapasevalik laiem. Mõlematel on ka õues söömise võimalus. Alustage klaasikese sherry või cavaga, loputage see alla pan tomatiga ja kukkuge seejärel tellima erinevaid mereannitapaseid. Tapas 24 päeva parim oli ceviche avokaadokreemi, maisi ja punase sibulaga. Aga proovige kindlasti ära kaheksajalg, kalmaarid, anshoovised, karbilised ja kohalikud austrid. Meie lõpetasime Ibeeria singi ja härjasabaga. Siinkohal hoiatus: silmadega suudad rohkem süüa kui reaalselt kõhus ruumi on.

El National

See on 700 inimest mahutav hiigelrestoran ühe katuse all. Kogu ala on jaotatud neljaks erinevaks tsooniks ja mitmeks baariks. Seal leiab igaüks endale midagi meelepärast. Toorained on hoolega valitud kohalike parimate palade seast. Esialgselt oli metallist ja klaasist paviljon teater, hiljem kasutati seda kangavärvimistöökoja ja selles asus viimati automüügi esindus. Nüüd on iga õhtu maja saginat ja subliimseid toidulõhnu täis.

Kokteilibaar – Boca Chica

Selle leiab populaarse trendikoha Boca Grande restorani katusekorruselt. Kohti on vähe, neid ette ei broneerita, kõigil restoranikülastajatel on baari sissesaamisel eelis. Kindlasti mekkige dzhinnikokteile.

Vihjena peab mainima, et peoruumina saab kasutada ka alumise korruse tualettruumi ootesaali, kus meeleolu loovad diskokera ja kümned antiiksed peeglid.

Dry Martini Bar esindab vana head klassikat. Baarmenide keskmine vanus on aukartustäratav ja kuigi öeldake, et vana koer uusi trikke ära ei õpi, leiab selle baari menüüst ka hulga uusi kaasaegseid jooke. Kindlasti väärib külastust salabaar Paradiso, mille sissepääs asub samanimelise pastramipoe külmikus. Kapiukse taga ootab teid autorikokteilide imeline fantaasiamaailm. 

Adolfo Dominguez

Lisaks kiirmoe Zarale, Mangole ja nende lugematutele satelliitbrändidele on end moemaailmas edukalt läbi löönud hispaania disainer Adolfo Dominguez. Adolfo looming on isikupärane, hinnad veidi kiirmoest krõbedamad, aga kvaliteet jällegi hoopis teist masti, asjad peavad pikalt vastu.

Antoni Gaudi pärlid

Parc Guelli külastuseks tasub planeerida mitu tundi. Saad veeta rahulikus tempos pärastlõuna niisama linnavaateid nautides ja lõpututel kahhelkivitükkidega kaetud istumislavatsitel lebotades.

La Pedrera tõmbenumbriks on võimalus kõndida katusel, ümbritsetuna Gaudi poolt disainitud kujukestest, mis majale omapära annavad.

Huvitav aspekt on kindlasti see, et majas elavad oma igapäevaelu päris lihast ja luust inimesed. Casa Battlo asub turisti jaoks kõige käidavamas kohas ja seetõttu on sissesaamiseks ka järjekorras seismine vaja ajakavasse planeerida. La Sagrada Familia kirikus saab osavalt järjekorrast eemale hiilida kui eelnevalt internetis pilet broneerida. Väljast näeb kirik piltide peal kordades parem välja, reaalses elus on see siiski suures osas work in progress. Sees avanev hullumeelne konstruktsioonide virvarr annab aimu, mida Gaudi oma viimase, surma tõttu pooleli jäänud tööga ikkagi saavutada tahtis.

Fundasió Joan Miró

Harva juhtub, et kunstnik ise oma eluajal loob omanimelise muuseumi eesmärgiga arendada ja toetada moodsa kunsti edasist arengut. 1975. aastal sai sellega hakkama Joan Miró isiklikult. Algselt oli nähtaval ainult ta enda looming, nüüd on pühiekspositsiooni kõrval regulaarselt esil fondi poolt toetatud kunstnike retrospektiivid ja väiksemad näituseprojektid.

Rand ja/või veinipiirkonna külastus

Vahemereline kliima pakub võimalust rannapuhkuseks linna veerel La Barceloneta rannal või lühikese väljasõidu kaugusel Costa Braval. Sitges on vabameelne mereäärne kuurortlinnake, mis juba seitsmekümnendatel sai vallutatud geikogukonna poolt. 45 minuti pikkust väljasõitu väärib kindlasti cava tootmise keskus Sant Sadurni d’Anoia. Seal ootavad vanima cava tootja Codorniu kilomeetripikkused keldrid kõigi cava valmistamise peensustega tutvuma. Veidi ettevõtlikematel soovitan ringi sõita mägises Priorati veinipiirkonnas või käia maitsmas Penedesi piirkonna tootjate mahedaid punaveine.