Politoloog Ian Bremmer mõtiskleb globaalse võimu dünaamika ja uue maailmakorra esilekerkimise üle. Kui varasemalt oli maailmale iseloomulik bipolaarne süsteem, kus domineerisid USA ja Nõukogude Liit, millele järgnes unipolaarne ajastu, kus USA oli ainus superriik, siis praegu on maailm jõudmas faasi, mida iseloomustavad olulised võimu- ja mõjumuutused. Mis siis edasi saab, millist maailmakorda võime järgmise 10 aasta jooksul oodata?

Kui vaadata tänapäeval meedias pealkirju, siis geopoliitiline pinge ja konfliktid on tingitud 90% ulatuses kolmest tegurist, mis on ka põhjuseks, miks me täna elame liidriteta maailmas.

Esiteks, Venemaa allakäik ja sellest tekkinud pahameel: Venemaa tõrjumine lääne institutsioonidest ja tema kui suurriigi allakäik on õhutanud viha ja frustratsiooni. See on kaasa toonud geopoliitilisi pingeid ja ebastabiilsuse tunnet kogu maailmas.

Teiseks, Hiina tõus ja eristuv identiteet: vastupidiselt ootustele ei ole Hiina kasvav majanduslik jõud viinud selle läänelikumaks muutumiseni. Hiina säilitab oma selge identiteedi ja huvid, põhjustades ebamugavust USA-s ja tema liitlastes.

Kolmandaks, globaliseerumise rahulolematus: miljonid rikaste demokraatiate kodanikud tunnevad end globaliseerumisest mahajäänuna. Nad peavad oma valitsusi ja juhte ebaseaduslikuks, mis muudab globaalse poliitika keerukamaks.

Mis siis edasi saab, millist maailmakorda võime järgmise 10 aasta jooksul oodata?

Bipolaarse, unipolaarse või multipolaarse maailma asemel oletab Bremmer, et oleme sisenemas faasi, mida iseloomustab kolm faktorit.

• Julgeolekukorraldus: Julgeolekukorraldus jääb ühepooluseliseks, kusjuures USA on kõige võimsam sõjaline jõud. Hiljutised sündmused, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse, on suurendanud USA liitlaste sõltuvust oma julgeolekuvarjust.
• Majanduslik kord: Majanduslik kord on mitmepooluseline, kusjuures olulist rolli mängivad USA, Hiina, Euroopa Liit, India ja Jaapan. Globaalset majandusmaastikku iseloomustab vastastikune sõltuvus, kus erinevad riigid otsivad juurdepääsu üksteise turgudele.
• Digitaalne kord: Bremmer rõhutab digitaalse korra tekkimist, mida juhivad mitte valitsused, vaid tehnoloogiaettevõtted. Nendel ettevõtetel on tohutu võim sellistes valdkondades nagu küberjulgeolek, side ja individuaalsete identiteetide kujundamine algoritmide abil. Ta hoiatab, et digitaalse korra tulevik võib olla konkureerivate suurriikide, globaliseerumise uus vorm või maailm, kus domineerivad tehnoloogiaettevõtted.

Kokkuvõttes rõhutab Ian Bremmer seismilisi muutusi globaalse võimu dünaamikas ja tehnoloogiaettevõtete kriitilist rolli tuleviku kujundamisel. See seab kahtluse alla konventsionaalsed arusaamad ainsast globaalsest korrast ning tõstab esile vastutuse ja vastutuse vajaduse digitaalajastul.