Ma olen üks teie seast. Täitsa asjalik mees – käin tööl, tarbin kultuuri, tegelen arvukate hobidega, maksan makse, toimetan veel erinevate projektide kallal ja muidugi võtan osa elukestvast õppest. Ühesõnaga, igati tegus kodanik. Aga ma ei tunne erilist huvi seksi vastu.
Meiesuguseid, koondnimetusega aseksuaalseid inimesi, on arvatavasti 1–1,3% ühiskonnast. Mürki selle numbri peale võtta ei julgeks, sest aseksuaalsus on maailma ajalugu arvestades ikka ülinoor mõiste. Seda teadvustati tõsisemalt alles 1990ndatel ning aktivismitasemel sai selle koondumine, liikumine, kuidas soovite, sisse alles 21. sajandi alguses. Mõisted levisid aeglaselt ning paljud on end tuvastanud sõltuvalt sellest, millal ja kui tõsiselt on nad teema kohta uurinud. Mina isiklikult tegin seda alles käesoleva kümnendi alguses, kuigi sümptomid avastasin ilmselt juba 1990ndate teises pooles.
