Kui kummaline, et vaese rahva alles hoitud vana on tänase päeva vara. Oleme rikkad, sest me eelkäijad olid vaesed.
September on minu jaoks juba mitu head aastat olnud vanade asjade kuu. Mu lapsepõlve-aabitsas seisnud Olivia Saare luuletus lubas küll vastupidist – et septembrikuu toob lisaks uuele ranitsale ka uue vormipluusi ja muudki. Ja siin ma nüüd olen, pusides mitmendat päeva vanade asjade kallal, sest 30. september on Muinsuskaitseameti toetustaotluste esitamise tähtaeg. Tosinkonna aasta eest sai korraga esitatud viisteist taotlust, millest igaüks vajas vähemalt kahte hinnapakkumist. Ja on olnud aastaid, kus mõni neist taotlustest on neli kuud hiljem jaatava vastuse saanud. Restaureeritud on mõnigi tool, küünlajalg, karikas või vapp ning mõni jupp kirikutki. Tänu sellele on täna töömaht hulga väiksem, taotlusi üksnes kuus.