Seekordses kolumnis keskendume peamiselt Tallinnale. Ent läbi minu veidra elu prisma muidugi. Tallinn algab minu jaoks akna tagant, seespool on ikkagi isiklik imedemaa ja peidupaik, salakoobas ja tagala. Akna taga aga toimub kummalisi asju. Maja ümber siis.
Kuna maja on ümbritsetud teiste majadega, siis seetõttu avaneb vaade paljude inimeste eludesse ja kodudesse. Mitte, et ma oleks piiluja, pigem vastupidi, kardinad on kogu aeg ees ja ise ka välja ei vahi. Alguses mul kardinaid polnud. Mõtlesin – ah, kes see ikka sisse vahib, mis must vahtida. Külgmise maja naabritel polnud ka kardinaid, sest minu uues korteris ei elanud kedagi, seda ehitati. Neil polnud vaja. Seni kuni tulin mina. Siis muretsesid nad endale kohe kardinad, lausa rulood. Ja mitte selleks et mina neid ei näeks vaid, et nemad mind ei näeks. Ruloo on sest peale koguaeg all.
Alan Adojaan
Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)
