Vist iga tundlikum natuur on tundnud vahel hommikul üles ärgates tunnet, et ei taha midagi teha. Tahaks olla tegemata. Liiati, kui õues sajab vihma, mis vahepealse lumevalguse taas halliga asendab. Taevas on hall ja maa on must. Tuju samamoodi.
No ei ole seda energilist hüppan-voodist-vastu-teguderohkele-päevale-tunnet. Igal hommikul teen ma päikesetervitust. See on joogaharjutustest koosnev seeria. Täna ei viitsi sedagi teha, päikest ju pole! Ei ole juba ammu näinud. Vahel tuleb hommikuti, paistab nii 10 minutit, et siis jälle kaduda, teab kui kauaks. D-vitamiini, jah, seda on meil vaja, peotäite kaupa! Tegelikkuses oleks vaja päris valgust, päris soojust…No ühesõnaga, meeleolu on selline, et… parem ei tõusekski!