Kui ühes eelmises loos kirjutasin ühes traumeerivast Hiinas käigust, siis peale seda helistati mulle konsulaadist ning küsiti, kas ma sooviksin minna uuesti ning seekord hoopis teistsugust kogemust saama. Loomulikult, ei suutnud ma taolisele ahvatlusele vastu panna ning kirjutasin pakkumisele otsekohe alla. See lugu räägibki siis 100 kraadi teistsugusest Hiinast, mida nüüd kaheksa aastat hiljem mulle näidati.

Tõepoolest, nagu polekski sama riik. Raske hinnata, kas vahepeal on toimunud tohutu hüpe või lihtsalt tegemist on väga erinevate linnadega. Ilmselt mõlemat, ma sinna Guangzhousse ei julgenud vaatama minna, kas tegemist on endiselt taolise sitaauguga* nagu toona, või on ka seal bulvarid õitsele löönud ning linn uppumas rohelusse. Sest nii hämmastav, kui see ka pole – Shanghai seda just oligi. Üllatused algasid juba lennujaamast linna sõites – õhk oli kristallselge ning minu kaaslanna, kes seal kuid elanud, ütles, et taolist rõvedat sudu, mida Beijingis ja fotodel kohtab, nägi tema vaid mõned korrad. Eks ilmselt oma osa on mereäärsel tuulel kui ka sellel, et suurem tööstus asub Shanghaist eemal.

Alan Adojaan

Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)