Eesti jazzmuusika on välismaal jazziklubides ja kontserdisaalides kõlanud ammu, kuid siiski harva. Sel sajandil on aga Eesti jazz jõudnud uuele tasemele ja huvi meie jazzi vastu on järjest kasvanud nii Eestis kui ka kaugemal. Mis on selle põhjuseks?
Eesti jazz on põnev & isikupärane
Kui läinud sajandi 60-80aastatel suheldi peamiselt vene ja liiduvabariikide jazzmuusikutega ja esineti sealsetel festivalidel, millest suurim ja vägevaim oli eestlaste jazziparaad festivalil Tbilisi 78 – seda mäletatakse siiani -, siis Eesti uuel iseseisvusajal, läinud sajandi viimasel kümnendil, tekkisid tihedamad kontaktid välismaa muusikutega ja sealt edasi jäädi ka korraldajatele silma.
Jazzkaarel algas sihikindlam suhtlemine välisajakirjanikega 1997. aastal, mil festivali külastasid tippjazzikriitikud Ameerikast, Venemaalt, Soomest ja mujalt, kes viisid sõnumi Eesti jazzist maailma. See suund on pidevalt laienenud. Igal aastal külastab festivali Jazzkaar ja Tallinn Music Weeki rohkesti välisajakirjanikke, samuti agentuuride esindajaid ja festivalide korraldajaid ning neil on eesti jazzansamblite seas tekkinud oma lemmikud. Jazzkaarel on toodud publikuni ka mitmeid meie ja välismuusikute vahelisi koostööprojekte, millest on välja kujunenud ühised heliplaadid ja tuurid.
Peale tekib ka järjest enam noori sihikindlaid muusikuid, kes hoiavad kogu Eesti jazziskeene elava ja uutest ideedest pulbitseva.
Eesti jazzartistid on vormis ja õpihimulised, sest see on täna konkurentsis püsimiseks elementaarne.
Jazzmuusikute taustajõud – nii Eesti Jazzliidu kui ka jazziharidust pakkuvate koolide näol – teevad teadlikku tööd artistide toetamisel järjest paremini ja efektiivsemalt. Jazzihariduses on kujunenud normaalsuseks enda täiendamine välisülikoolides ja edasiviivaks jõuks on eesti jazzansamblitesse välismaa muusikute kaasamine. Õnneks on Eestis ka piisavalt häid jazzifestivale, kus uusi kavasid ja heliplaate esitleda ning publikuni tuua.
Kui Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel oli võimalus eesti jazzi laiemalt tutvustada välismaal, siis oli selleks juba loodud soodne pinnas. Kui Eesti Jazzliit ja Jazzkaar pöördusid Brüsseli, Tampere, Londoni, Berliini, Hamburgi ja Pori jazzifestivalide korraldajate poole ettepanekuga tutvustada meie jazzmuusikat laiemalt, siis oli nende vastus pikama mõtlemiseta – JAA.
Miks?
Eesti jazz on huvitav, meil on karismaatilisi muusikuid ja ansambleid, kellel on oma isikupärane ja põnev jazzikeel.
Ja võimalik, et oli õige ajastus, sest tundub, et Eesti jazz pakub värskeid tuuli. Ehk ollakse ka väsinud Põhjamaade pakutavast jazzist, mis viimastel aastatel on nautinud suurt huvi ja publiku menu.
Kollektiivid, mille välisfestivalid eesti jazzi esitlusteks välja valisid, kuuluvad tõepoolest eesti jazzi eliiti. Kõik nad on esinenud ka kodu-Eestist kaugemal, kuid eales ei ole eesti jazzmuusikute kontserdid pälvinud nii suurt tähelepanu rahvusvahelises ja kohalikus meedias kui noil sügisestel kontsertidel „Jazzikingitus Euroopale“. Eesti jazzi esitlusürituste õnnestumisele aitasid kaasa Jazzkaar, Eesti Jazzliit, Eesti Vabariik 100, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus, Kultuuriministeerium, Eesti saatkonnad, Euroopa festivalide korraldajad ja Eesti muusikud. Ilma viimaste hooliva suhtumiseta olnuks sellised kõrgetasemelised esitlused pea et võimatud.
Eesti jazzi võidukäik maailmas
Esimene Eesti jazzmuusikute etteaste toimus 12.-13. septembril Brüsselis, kus mainekas Flagey kontserdimaja avas oma uksed eestlastele. Festivalil B-EST Jazz Fest 2017 esines suurekoosseisuline rahvusvaheline ansambel Maria Faust Sacrum Facere samal õhtul belglaste Biere Giereniga ning trio Peedu Kass Momentum kõrvuti ansambliga LG Jazz Collectif. Mõlemad meie kollektiivid olid belglastele väärilised vastased ning nad on varemgi mänginud välislavadel. Maria Fausti ansambel on esinenud Euroopa mainekaimal uue muusika festivalil Tampere Jazz Happening, We Jazzil Helsingis, Taanis, Rootsis, Itaalis jne. Brüsseli rahvusvaheline kuulajaskond võttis Sacrum Facere väga soojalt vastu. Pole ka ime, sest see mitmekihiline teos, mis toetub sügavalt eesti traditsioonidele ja haarab ka uue Euroopa mõttevälgatusi, tekitab alati isiklikke assotsatsioone ja emotsioone.
Kõik eesti jazzisõbrad rõõmustavad Maria Fausti järjekordse tunnustuse üle – 4. detsembril, järjekordsel Taani muusikaauhindade jagamisel, võitis Maria Faust parima jazzihelilooja tiitili ja heliplaat „In the Beginning“, mille muusika kõlas mulluse Jazzkaare avakontserdil taani lauljatari Kira Skovi ja rahvusvahelise ansambli esituses, pälvis parima jazzvokaalalbumi tiitli.
Peedu Kass Momentum on ansambel, keda kuulebki rohkem välismaal kui kodupubliku ees. Samuti on nad esimene Eesti bänd, kes valiti Euroopa jazzi suurüritusele Bremen Jazz Ahead 2015 ametlikku programmi. See on Euroopa suurim showcase festival, kuhu ihkavad pääseda kõik jazzitalendid, sest kuulamas on üle paarisaja jazzifestivalide ja -kontsertide korraldajat, ajakirjanikke, asjatundjaid. Ja positiivne sõnum sellelt festivalilt on ääretult oluline suunanäitaja. Kuidas anda traditisoonilisele klaveritriole uus hingamine, selle otsustasid muusikud nõnda, et jagasid rollid trios võrdselt, nii loomingu kui liidrirolli poolest. Lisaks eredatele kujunditele haarasid publikud vahetud improvisatsioonid ja muusikaline teekond Valgast Brüsselini. Köitev muusika ja detailipeen esitus on trio viinud juba rohkem kui tosina välisriigi lavadele Austraaliast Kanadani.
Tampere Jazz Happening võitis tänavu Euroopa aasta festivali tiitli, mis antakse EJN-i (European Jazz Network) poolt ühele innovatiivsele tugeva programmi ja ladusa korraldusega festivalile. Kuigi Tampere on meile lähedal, on korraldajad siiani olnud pisut umbusklikud, kas eesti jazz on ikka piisavalt haarav ja omanäoline soome kuulaja jaoks. Siingi suutsid neid veenda muusikute suurepärased esitused Jazzkaarel ja Tallinn Music Weekil ning väljavalituiks osutusid Kirke Karja Quartet, duo Kadri Voorand & Mihkel Mälgand ning Heavy Beauty kitarrist Jaak Sooäärega eesotsas.
Taoline ühe maa muusikale pühendatud õhtu, tänavu siis “Spotlight on Estonia”, toimub kolmandat aastat ja nimelt festivali avapäeval. Tullikamarinaukio klubi näis olevat sellel õhtul kummist, sest mitmekümne meetrine inimsaba lookles pikalt klubi ukse taga. Sees oli õhkkond ootusärevusest lausa kuum, kohal oli hea jazzipublik, kelle esmane huvi oli tutvuda eesti muusikute ja muusikaga ning kuulams oli ka mitmete maade ajakirjanikke ja festivalide korraldajaid. Eesti jazzi esitlus Soomes tabas kümnesse, puupüsti täis maja osavõtliku publikuga, kus iga kuulaja leidis oma lemmiku, sest ansamblid pakkusid nii erinevaid maitseelamusi.
Pianisti-helilooja Kirke Karja kvartett võlus kompositsioonilise tiheduse ja loovenergiaga. Vahetult pärast Tamperet sai ansambel edu nautida veel Luksemburgis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Tamperes kuulsin mitmeid ajakirjanikke nimetavat Kirke Karja ansamblit oma lemmikuks. Tandem Kadri Voorand & Mihkel Mälgand töötas täispatareidel ja esmakordselt meie esilauljatari muusikat kuulavale publikule oli paras šokk äärmiselt julge, kuid veendunud vokaali käsitlus. Õhtu lõpetuseks mängis kvartett Heavy Beauty ägeda rokkvundamendiga haarvate kujundite ja mustritega lugusid, millele andis erilise varjundi leedulase Liudas Mockunase jõuline ja vaheldusrikas instrumentide käsitlus bass-saksofonist flöödini.
Arvustajasd kiitsid Kirke Karja klišeevaba esitust, Heavy Beauty ägedat energiat ja Kadri Voorandi karismaatilisust ja mitmekülgset tehnikat. Kolmeosalise kontserdi lõppedes ei tahtnud ka autogrammisaajate saba lõppeda. Kõik olid õnnelikud.
Mainekal London Jazz Festivalil said võimaluse esineda Kadri Voorand & Mihkel Mälgand, Weekend Guitar Trio, Erki Pärnoja: Efterglow, Heavy Beauty ja Peedu Kass Momentum. Just need ansamblid valisid välja London Jazz festivali korraldajad Tallinn Music Week’il ja Jazzkaarel kuuldud kontsertide põhjal. Esimesel novembri nädalavahetusel esines Voorand-Mälgand duo mainekas kontserdisaalis King’s Place kahe kontserdiga koos inglise esisaksofonisti Andy Sheppardiga. Kuulajail jätkus vaid ülivõrdeid kontserdielamuse kirjeldamiseks ning viimane kui üks kaasavõetud heliplaat müüdi värsketele fännidele maha.
Suures Barbicani kontserdikeskuses astus esimesena tulle meie staažikas kitarritrio Weekend Guitar Trio ehk Mart Soo-Robert Jürjendal ja Tõnis Leemets. Esineti kitarrigeeniuse Pat Metheny kontserdi eel, kuhu oli oodata täismaja. Ja nii said paljud ameeriklast kuulama tulnud muusikasõbrad osa eesti trio eriliste kõladega atmosfäärilisest-improvisatsioonilisest kitarrimuusikast. Trio teise kontserdi Pizza Expressis kandis üle BBC Radio 3 ning see on senini järelkuulatav.
London Jazzi Eesti päevaks kujunes pühapäev, 19. november, kus Barbicani avara fuajee laval astusid muusikasõprade ette meie kolm erilist kollektiivi. Erki Pärnoja: Efterglow moodsad helid panid kuulaja esimestest taktidest kõrvu kikitama ja mida edasi, seda rohkem elati kaasa sellele iluotsivale kõlanaudinguid pakkuvale teekonnale. Heavy Beauty keris täisregistrid lahti ja nende muusika täitis kogu maja rokkjazzi ägedate helidega. Peedu Kass Momentum nõudis taas süvenenumat kuulamist ja meelitas kohale tõelised jazzisõbrad.
Publikut ja tulist aplausi jagus kõigile kolmele. Kes olid need kuulajad, kes pühapäevasel päeval seadsid sammud Barbicani? Siin olid jazzifestivalide korraldajad Londonist ja Cheltenhamist, ajakirjanikud, muusikasõbrad, Londoni eestlased ja oli ka juhuslikke uitlejaid, kellest mitmedki said ootamatult naelutatud kolmeks kontserdiks oma kohtadele, sest paljudele valmistas nii äge eesti jazz suure üllatuse. Pühapäeva õhtul seisis jazzifestivali lõppkontserdil BBC kontsertorkestri ees dirigent Kristjan Järvi mängides Terence Blanchardi ansambliga trompeitist sümfoonilist süiti ja Django Bates’i jazzansambliga Jazzkaarelgi esinenud maailmamuusika ühe alustala Joe Zawinuli ainsat sümfooniat.
„Jazzkingitus Euroopale“ kontsertidel püüdsid pilku ka Eesti jazzi stendid, kust sai küsida materjale eesti jazzisündmuste ja muusikute kohta, nautida Eesti 100. sünnipäevaks valmistatud maiustusi ja osta eesti jazziplaate. Esimesed kolm jazzikingitust võeti äärmiselt soojalt vastu ning kindlasti said muusikud kinnitust, et nende looming on eriline ja köitev ning läheb väga korda mitte üksnes eesti kuulajaile vaid ka euroopa jazzisõpradele.
Anne Erm
Anne Erm on festivali Jazzkaar asutaja ja kunstiline juht ning jazzivaldkonna promotoor Eestis. Loe artikleid (20)
