Inimesed, kes on külastanud Dubaid, jagunevad laias laastus kaheks: ühed kehitavad peale reisi õlgu ja ütlevad, et noh, oli kah, ja teised armuvad sellesse hiiglaslikku ultramoodsasse vabaõhumuuseumisse jäägitult. Mina kuulun nende viimaste hulka.
Olen Dubais perepuhkust veetnud mitmeid kordi ja iga kord unistanud sellest, et saaks tulla tagasi, kaaslaseks vaid kaamera. Vähemasti minuga on küll nii, et ma kas puhkan perega või siis pildistan. Kahele asjale korraga ei suuda ma keskenduda. Selle aasta alguses sai lõpuks minu unistus, fotoreis Dubaisse, teoks. See reis ainult suurendas minu soovi minna tagasi, sest nädalaga jõuab ainult hamba verele ajada.