Hoolimata eestlaste harjumuspärasest altkulmu piidlemisest naabrite suunal on meil nendega vedanud. Eesti asukohast rääkides keskendutakse tihti Venemaa lähedusele või kehvapoolsele ilmale, unustades teinekord märksa positiivsemad näited. Eriti oluline on seejuures meie hõimuvellede soomlaste roll Eesti iseolemise tekkes ja nende eeskuju demokraatliku tulevikuriigi kujundamisel.

Kui ma 1994. aastal ajakirjanikuna esimest korda Soomet külastasin, piirdus minu ettekujutus põhjanaabritest raamatutarkusega. Toona naljatasin, et olen üldse viimane eestlane, kes Soome jõudnud. Näiteks veel enne Nõukogude Liidu varisemist 1990. aastal anti Eestis välja juba ligi 95 000 Soome viisat.

Ma kasvasin üles Valgas, paarisaja meetri kaugusel Läti piirist, mistõttu jäid avatud maailma ukseaugu, Soome televisiooni mõjutused mulle püüdmatusse kaugusse. Ajaloolasena siiski teadsin, et ka minu sünnilinnal Valgal oli Soomega otsene seos ja seda juba Vabadussõjast. 1934. aastal avas president Konstantin Päts Valga Jaani kiriku seinal mustast graniidist mälestustahvli ligi 200 soome vabatahtliku nimega, kes jätsid oma elu Eestit vabaks võideldes. Üks verisemaid lahinguid toimus just Valga külje all Paju väljal, kus jaanuaris 1919 hukkus soomlaste kõrval ka Eesti kangelane Julius Kuperjanov.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (79)