Olin täna hommikul jälle lennujaamas. Omapärased kohtumised algasid juba koduuksest välja astudes, nii nagu ikka reisidel tavaks on. Pisikese Taxify auto ukse avas tõmmu mees, kes kätkes endas taolist kummastavalt õõvastavat segu sõbralikust ja ähvardavast olekust, mida tihti lõunamaise päikese poolt suudeldud meeste puhul täheldada võib.
Hellõõu mai frieeend, hüüdis Hassan ja rebis paljukannatanud Toyota Yarise tagaukse kutsuvalt avali. Viskasin kohvri ees ja sukeldusin ise järgi. Kuigi elan põhimõtteliselt lennujaama taga, jõudsime lühikese sõidu jooksul läbi käia teemaderingi tema Egiptuse-Prantsuse topeltkodakondsusest kuni selleni, et miks eestlased pelgavad välismaalasi. Õigemini ma ise ässitasin teda natuke, küsides, kuidas eestlased suhtuvad võõramaalastesse nagu tema. “Ooh”, ütles Hassan, “pooled katkestavad tellimuse kohe ära kui mind näevad”. Vähemalt pooled! Ahnii, imestasin mina, lausa nii hull on asi? Kas siis kohe üldse ei salli võõramaalasi või milles asi, uurin täpsemalt, ise kerin tagaistmel kiirelt telefonis, et mis siis mehele antud keskmine hinne on ja mis on sõitjate kommentaarid. Kummaline, hinne on väga hea – 4,96, väga tihti ei näe mehe kohta, kel tuhandeid sõite selja taga.
Alan Adojaan
Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)
