Günter Grassi “Plekktrumm” jõuab Eesti Noorsooteatri lavale

"Plekktrummi" proovis. Mart Müürisepp, Joosep Uus. Foto: Targo Miilimaa

Taavi Tõnisson toob 5. veebruaril Eesti Noorsooteatris esmakordselt Eesti publiku ette Günter Grassi maailmakuulsal romaanil “Plekktrumm” põhineva lavastuse noortele ja täiskasvanutele. Tänaseks on “Plekktrummist” kujunenud üks Teise maailmasõja kriitilise mõistmise võtmetekstidest.

Günter Grassi “Plekktrumm” ilmus Saksamaal 1959. aastal ja tekitas saksa lugejas esialgu kummastust, sest romaan oli tugevalt poliitiline ja kombineeris erinevaid stiile, žanre ning jutustamisviise. Ilmumise järel süüdistati teost isegi jumalateotuses ja pornograafias. Ometigi moodustus sellest inimolemise alustalasid raputavast romaanist Grassi käsitluses eriskummaline tervik ning järgmise aastakümne keskpaigaks leidis see tunnustust nii Saksamaal kui ka mujal maailmas.

“Nagu romaan, saab ka lavastus olema omalaadne sümbioos erinevatest žanritest, mängulaadidest ja loojutustamisviisidest, mille kandvaks jõuks on mäng, totaalne manipulatsioon kõige ja kõigiga,” ütles lavastaja Taavi Tõnisson.

Kaheksa näitlejat – kaheksapealine koor või bänd – mängivad kõiki tegelasi. Lisaks sõnateatri vahenditele kasutatakse visuaalteatri vahendeid ja elavat muusikat näitlejate esituses. Peaosatäitja Joosep Uus on suvest saadik harjutanud trummimängu, teiste näitlejate esituses kõlavad veel klaver, akordion ja trompet ning kasutatakse samplereid. Trumme on erinevas suuruses ja tegumoes.

Tõnissoni sõnul on romaanis kirjeldatud probleemid samad ka praegu: geopoliitiline ärevus ja ühiskondlik lõhenemine, igatsus uue maailmakorra järele, demokraatia devalveerumine, ekstremismi ja populismi tõus, äärmuslik sotsiaalne kihistumine, autokraatia ja diktatuuri taasteke. Kõik see, mida pärast Teist maailmasõda hakati üles ehitama, ei paista enam kehtivat.

Teise maailmasõja eel ja ajal, kõigi sõjakoleduste keskel elaval inimesel ei jäänud üle muud kui luua endale identiteet. Kui maailm su ümber on absurdselt groteskne, kui väärtushinnangud on paigast ja ainuüksi olemasolu on miski, mille pärast peab süüd kandma, siis tuleb leida uus tee. Sünnib uue aja inimene, kes võtab kontrolli enese kätte. Lavastaja sõnul annab “Plekktrumm” näo ja hääle oma aja lõksu jäänud väikestele, tavalistele inimestele.

“Plekktrummi” peategelane Oskar sünnib armukolmnurgas olevate vanemate isiklike egotsentriliste probleemide puntrasse ja otsustab elada teistmoodi – vabana kõigist tabudest, kompleksidest, ideaalidest ja ideoloogiatest. Oma kolmandal sünnipäeval otsustab Oskar, et suuremaks ta enam ei kasva. Ta põristab sünnipäevakingiks saadud plekktrummi, samal ajal kui tema ümber puhkevad konfliktid nii poliitilisel kui isiklikul tasandil, algab maailmasõda, tema kodulinn Danzig vallutatakse, ta lähedased hukkuvad… Oskar ei lase millelgi end häirida. Ta teab, mida tahab, ja teeb, mida vaja, et oma tahtmine saavutada.

“Paradoksaalsel kombel on see inimajaloos alati nii olnud, et ideaalide nimel me loome ja hävitame, loome ja hävitame. Kui ohtlikud on ühiskondlikud ideaalid, kui nendes puudub inimlik mõõde?” küsib Tõnisson. “Kas armastus on võimalik? Kas on olemas mingisugunegi lootus helgemale tulevikule ja inimlikele suhetele?”

***

“Plekktrumm” noortele (16+) ja täiskasvanutele esietendub 5. veebruaril 2023 Eesti Noorsooteatri väikeses saalis.

Autor Günter Grass, tõlkija Mati Sirkel, dramatiseerija Priit Põldma, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Rosita Raud, helilooja ja -kujundaja Markus Robam, laulusõnade autor Peeter Volkonski, liikumisjuht Ingmar Jõela, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater).

Mängivad Joosep Uus, Ingrid Isotamm (külalisena), Steffi Pähn, Tiina Tõnis, Anti Kobin, Mart Müürisepp, Andres Roosileht, Hardi Möller (külalisena).