Iga november toob kolmanda nädala keskel üheks õhtuks vinoteekidesse kokku Beaujolais Nouveau sõbrad. Nii juba 1985. aastast saati. Ülevas peomeeleolus proovitakse südaööl kella kukkudes ära selle aasta uue veini lõhnad-maitsed. See pidu on nagu Tuhkatriinu balli lugu, sest järgmisel päeval jääb järgi vaid peavalu, banaani ja punaste marjade järgi lõhnavat õhukest veini ennast pole nagu rohkem põhjust meenutada.
Beaujolais Nouveau pidude hulk meie pealinnas näitab kahanemise trende. Ehk annab see tunnistust sellest, et oleme oma veinikultuuri arengus jõudnud sinnamaale, kus määravaks saab mitte särav pidu ja alkoholi tarbimine, vaid veini sisu ja kvaliteet. Sellegipoolest tasub sammud vinoteeki seada, saate eelaimu sellest milline värske veiniaasta oma loomult olema saab.
Aplamad Nouveau tarbijad on jaapanlased & ameeriklased
Nouveau marjad korjatakse ära augusti lõpus või septembri alguses. Kogu saak tuleb korjata käsitsi. Viinamarjad Nouveau jaoks võivad tulla ainult Beaujolais ja Beaujolais Villages aladelt. Veini kääritatakse tervete kobaratena lühiajaliselt süsihappegaasilises keskkonnas. Kiirendina mõjub spetsiaalsete pärmikultuuride ja suhkru lisamine. Sellist veinivalmistamisprotsessi nimetatakse karbooniliseks matseratsiooniks. Kogu veinivalmistamise kestab maksimaalselt kaheksa nädalat. Nouveau’d tuleks tarbida koheselt, juba paari kuuga kaotab see oma noorusliku võlu, pikemaks säilitamiseks ei sobi kuidagi. Beaujolais uut veini on hea juua veidi jahedamana, 12-14 kraadi vahel, see mahendab oluliselt veini nurgelist teravust.
Beaujolais maakonna punane vein on valmistatud eranditult Gamay viinamarjast, mille tõid Pranstusmaale juba roomlased. Viinamarja täisnimi on Gamay Noir Jus Blanc ehk tegu on punase sordiga, mille sisu on hele. Veini kahvatupoolne punane värv tuleb kestades leiduvatest värvainetest. Kolmandiku kogu piirkonna toodangust ehk 28 miljonit pudelit moodustavad Beaujolais Nouveau ja Beaujolais Nouveau Villages veinid. Esimese pinnas on liivane, teisel graniidine. Villages ala annab jõulisemat ja vähe tõsisema sisuga veini. Piirkonna suurim tootja on Georges Duboeuf. Aplamad Nouveau joojad on ameeriklased ja jaapanlased. Jaapanis on mindud isegi nii kaugele, et spaades saab nautida Nouveau vanne käes klaasike uudseveiniga.
Beaujolais Cru – külad, mille veinides on rohkem maitsenüansse
Õnneks on rõhk liikumas Nouveault eemale, väikeste külade järgi nime saanud appellatsioonveinide suunas. Pudelisildilt tihtipeale Beaujolais nime ei leia, vaid ainult küla nime. Neil ei ole oma pidu, tegemist ei ole suurfirmade toodanguga. Kogu muu Prantsusmaa veiniarsenali hulgas jäävad nad asjata tähelepanuta.
Eriti põnev on Beaujolais piirkond just seetõttu, et sinna on koondunud palju noori tegijaid, kes peavad lugu orgaanilisest ja biodünaamilisest veinivalmistamisest.
Beaujolais’ alal on hetkel kõige rahakotisõbralikumad veiniaedade hinnad. Algajal veinihullul on täiesti reaalne võimalus seal oma veinimaja püsti panna.
Beaujolais Cru veinid vajavad küpsemisaega pudelis ning on keerulisema ülesehitusega. Brouilly, Côte de Brouilly, Chénas, Chiroubles, Fleurie, Juliénas, Morgon, Moulin à Vent, Régnié ja Saint Amour…need imeliselt kõlavad nimed on kohalike külade nimed. Külade veinid on jõulisemad, neis on sõltuvalt pinnasest ja veinimeistri otsustest palju rohkem maitsenüansse. Tavalise külaveini tegemiseks ei kasutata karboonilist matseratsiooni. Küladest Brouilly on kõige suurema põllualaga. Morgon ja Moulin à Vent esindavad jõulisemat stiili. Fleurie ja Saint-Amour on aga vastukaaluks elegantseimad ja õheimad.
Beaujolais kaaslased
Üks on kindel – Gamay veinis on parkaineid olematul hulgal ja hape on korralik. Külade Beaujolais meeldib inimesele, kes hindab kergemat veini. Pinot Noir sõber, kes otsib lihtsamat ja sõbralikuma hinnaga veini, oleks potensiaalne Gamay jooja. Vein sobib igapäevase toidu kõrvale. Hakklihakaste, pikkpoiss, vorstikesed, quiche, pitsa – need on kõik Beaujolais külaveinide suurepärasteks kaaslasteks. On ju Beaujolais piirkond tuntud kui bistroode paradiisiaed. Kohalik värske tooraine on lihtsalt ja koduselt hea kokakäega valmistatud. Beaujolais lõunatipus asuv Lyon kubiseb bistroodest, üks kuulsam ja rahvast rohkem pungil kui teine. Ja veinikaardilt leiate enamasti Beaujolais külade toodangut.
Kadri Kroon
Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (124)
