Kui maailmas suudetaks reastada riigid nende kodanike tubliduse järgi, oleks Eesti esiridades. Selles pole mingit kahtlust. Ükskõik kui palju me ka loomuomase skepsise tõttu ei viriseks stiilis – kas sellist Eestit me tahtsimegi, ei varjuta ka kõige negatiivsem arvamus meie inimeste kaugele väljapaistvat tublidust.
Tõde selgub sageli võrdluses. Eesti inimesele pole sugugi ükskõik, mida teised temast arvavad. Iseenesest on see väga tervemõistuslik mõõdupuu. Muidugi, kui seda võtta võimalikult stressivabalt. Viimaseks pole tõesti põhjust, sest Eestit teatakse kui väga hästi hakkamasaavate ja kohusetundlike inimestega riiki.
Rahvusvaheliste suhetega kursis inimestele on see teema hästi teada. Kes on käinud ühel või teisel viisil Eestit esindamas (missioonisõduritest erasektorini), teavad hästi, kui palju me eristume oma korraarmastuse, distsipliini ning peaaegu maksimalistliku saavutusvajadusega.
Anna eestlasele ülesanne ja sa tead, et see saab tehtud õigeks ajaks ning maksimumi välja pannes.
Nii pole ka mingit kahtlust, et käimasolev Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus saab kuhjaga täidetud. Meil on harjumus seada latt piisavalt kõrgele ning seda siis ka maksimaalse pingutusega ületada. Ja mis sageli teistele arusaamatu, ütleme suurepärase õnnestumise kohta heal juhul – normaalne.
Euroopa Liidu eesistumise suurimaks võitjaks on meie enda inimesed. Kõik need sajad tublid panustajad saavad praegu kogu järgnevaks karjääriks suurepärase kogemuse. Kes täiendab ennast keeleoskuse, kes koosolekute juhatamise, kes lobitöö peensuste, kes mõne teise valdkonna osas. Kokku tuleb hästi toimiv ja sihiteadlik meeskond, kellele saavad toetuda nii otsustajad meil kui ka Brüsselis.
Välispoliitika supernädal
Septembri esimene nädal tuleb Eestis tõelise välis- ja kaitsepoliitilise tulevärgina. Sellist teist pole meie ajaloos kunagi varem olnud. Tegemist on sõna otseses mõttes välispoliitika supernädalaga.
Tallinnas kogunevad Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid ning samuti arengukoostöö ministrid. Kohal on NATO peasekretär ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja. Lisaks ministritele kogunevad poolaasta tähtsaimale välis- ja kaitsepoliitikakonverentsile Euroopa Liidu liikmesmaade rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi delegatsioonid. Ja nagu sellest veel vähe oleks – maha peetakse ka iga-aastane ABCD julgeolekukonverents. On mida jälgida ja on mida hiljem analüüsida.
Olles ise parlamendikonverentsi üks korraldajatest, tean juba ette, et saame kenasti hakkama. Pole kahtlust, et Euroopa kolleegid lahkuvad Tallinnast sõltumata ilmast positiivse emotsiooniga. Õnnestumise peaarhitektid on aga meie tublid inimesed.
Juba kevadel tõdesid Euroopa Parlamendi taustajõud, et nendel pole Eesti eesistumise ajal peavalu karta. Nad ütlesid otse – eestlased teavad, mida teha ning saavad sellega ka hakkama. Tõepoolest, detailideni läbimõeldud programm oli meil valmis juba ammu enne eesistumise algust.
Viimastel nädalatel on käinud selle lihvimine ning nüüd seisab ees vaid rõõmuga täitmine. Hea emotsiooni loob innustunud inimeste panus.
Kui palju lihtsam on ka otsustajatel oma vastutust kanda, kui nad tunnetavad professionaalide kindlat seljatagust. See on Eesti edu üks võti.
Ma loodan väga, et kõigi meie tublide inimeste töö saab ka väärilise tähelepanu. Sageli piisab heast ja tunnustavast sõnast, sest Eestis kipub ikka see defitsiit olema. Aga usun, et ka presidendil on vabariigi aastapäeval põhjust tõsiselt mõelda oma tunnustusotsuste eel, kuidas Eestile nii palju head teinud inimesi tänada.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (88)
