Lihtne. Ma jumaldan seda, mida Gucci loominguline juht Alessandro Michele teeb. Ta tekitab minus emotsioone, elavdab unistusi ja kannab mind mõttes teise aega ning kohta. Kord kujutan end Firenzes asuvasse renessanss-stiilis Pitti paleesse jalutuskäigule, siis Rooma tänavatele burgereid sööma, seejärel ikoonilises Trevi purskkaevus pidutsemas ja lõpuks kosmosesse koos maaväliste tegelastega.
Romantikust roomlane vastutab kultusbrändi kollektsioonide ja kogu imago eest nii nagu tema veres voolakski Gucci veri. Ma olen kahe käega kõige poolt, mis on päris. Ja mulle tundub, et sellist olemust ja tunnetust, mida Gucci hetkel kannab, pole võimalik lõpuni tehislikult luua. Tema ajatabamus ja selle kandmine moekeelde, mis on nii sügavuti mehe enda huvidel ja persoonil baseeruv, on mind valjemalt ja teravamalt kõnetanud kui mõni teine maailmabränd.