Moe- ja disainiuudised: mai

KOOSdisain ühendab looduslikud materjalid moodsa disainikeelega.

Jätkusuutlikkus on Eesti moes olulisem kui kunagi varem.

Seda tõestavad nii uhiuue pesubrändi androgear kui kogenud uuskasutaja Reet Ausi kollektsioonid, samuti Karin Rask, kes  sel kevadsuvel annab rõivaste näol uue elu mööblitööstuse jääkidele. Sama teed käib ka Viljandi väiketootja V.O.H, mis on südameasjaks võtnud vannitubade plastivabaks muutmise ning on välja tulnud korgist mitmekordselt kasutatavate pakendite ning tahkešampooniga. Mõtetes on aga juba suvi ning randa minemiseks leiab naturaalsetest materjalidest rätikuid ja hõlste KOOSdisaini valikust ning vahelduseks suvitamisele saab uut ja vanemat Eesti tootedisaini saab uudistada näitustel Kadriorus ja EKAs.

Mood

Eesti spordirõivaste disainer kaasas ingelinvestori ning valiti Taani parimate e-kaubandus-ettevõtete sekka

Fennecfiti asutaja Birgti Kool. Foto: Robin Vincent.

Rakveres üles kasvanud disainer ning ettevõtja Birgit Kool rajas Taanis spordirõivaste brändi Fennecfit, mis äsja valiti Taani kahekümne parima e-kaubanduse uustulija sekka.

Aastal 2018 algas töö Fennecfitiga tootjate ning sel hetkel parimate turul saadaolevate jätkusuutlike kangaste otsimisega. Kasvatati kogukonna kasvatamine ning ettevõtte ülestöötamine. Birgit loeb märgiliseks 2021. aasta sügisel Tallinnas Disainiöö raames D_O_M etendusel ülesastumist, mis inspireeris teda veelgi enam brändi arendama. 

Fennefit läbis äsja kuu aega kestnud mentorluse sessiooni Taani prestiižses ning rahvsuvahelises inkubatsiooniprogrammis Propagator, kuhu kandideerinud 100 ettevõttest valiti osalema 30. Nende seast omakorda 15, kaasa arvatud Fennecfit, pääsesid pikemasse mentorluse ning investorite kaasamise programmi. Bränd on asunud laiendama edasimüüjate võrgustikku, arendanud tootmise võimekust ja saanud koostööpakkumisi investoritelt. Kosilaste seast osutus valituks ning just äsja löödi käed börsiettevõtte omaniku Allan Sønderskoviga, kes nimetati tunamullu lausa aasta kõige aktiivsemaks ingelinvestoriks Taanis.

Sooneutraalne pesu noorelt Eesti brändilt androgear

Uus Eesti bränd androgear, mille tiimi moodustavad kolm õve (ühe pere lapsed, olenemata soost) Berit, Kristen ja Britt Ingeborg Loomägi, kelle eesmärgiks on pakkuda mugavat ja igaühele sobivat pesu.

Androgeari tegevjuht Berit on lõpetamas TalTechi materjalitehnoloogia erialal. Seal käsitletakse ka tekstiilivaldkonda ning need teadmised on kindlasti olnud tõukeks ja abiks enda disaini arendamisel. Ülikooli kõrvalt on Berit olnud praktikal ja tööl Eesti disaineri Reet Ausi juures, kes upcyclingu eestvedajana Eestis on kindlasti olnud inspiratsiooniks. Brändi asutajad tegelevad  ise kodus ka aktiivselt endale rõivaste valmistamisega või vanaks/igavaks jäänud rõivaste ümberdisainimisega, et enda rõivaste eluiga pikendada.

Androgear bokserid on mõeldud kandmiseks kõigile, keda see kõnetab. Oma universaalsuses ja mugavuses ei sea need oma kandjale mingeid piire. Orgaaniline puuvill tagab hingavuse ja mugavuse ja sobib ideaalselt alusrõivaks. Samal ajal bambusviskoos on veidi venivam ning naha vastas ülipehme. Lisaks alusrõivale võib androgear vabalt olla pidžaama, lounge wear, kleidialune või suvine chub rub ennetaja, samuti sobib pikk bokser hästi joogatrenni või tantsusaali.

Androgeari tooted valmivad siinsamas Eestis, Keilas. Meie materjalid tulevad kõik Euroopast ning eelistatakse enda partneritena väikeettevõtteid.

Reet Aus toob turule rõivatööstuse ülejääkidest valmistatud pesu

Reet Ausi pesukollektsioon.

Reet Ausi loodud kollektsiooni näol on teadaolevalt tegu maailma esimese pesukollektsiooniga, mis on toodetud väärtustava taaskasutuse meetodil, tööstuslikult taaskasutatud kangast.

Ennetamaks vääriti mõistmist rõhutab Reet Aus ise, et toormaterjaliks on tööstuslik kanga ülejääk – pesu on uus, kasutatud rõivaste ärisse sellises nišis ei ole disaineril plaanis sukelduda.
Valikus on nii meeste kui ka naiste pesu.

Karin Raski kevadsuvine kollektsioon valmis mööblitööstuse jääkidest

Karin Raski brändi kevadsuvine kollektsioon “Võlujõud” on valminud brändi filosoofiat järgides jätkusuutlikul põhimõttel kasutades tootmiseks enamasti tekstiili jääke. Sel korral on Karin Rask teinud koostööd ühe Eesti mainekama pehmemööbli tootjaga Borg. SS22 kollektsiooni ühed värvikamad eksemplarid on valminud just Borgi kangajääkidest!

Kollektsioon “Võlujõud” on õrn, helge, rõõmus ning värviline. Pastelsetes toonides shifoonkleidid on võimsad ja voogavad, valgest pitsist kimonod pehmed ja paitavad. Peenvillaste kimonomantlite hulgast  leiab nii türkiisitooni, kui neoonrohelisi eksemplare, erinevad litterkangad on ärganud ellu suviste kimonote  ja Twiggy-stiilis minikleitidena. Lisaks on  kollektsioonis esindatud ka suvised puuvillased kõrge pihaga püksid ja suvemantlid.

Karin Raski kõik tooted on valminud rätsepatööna Tallinnas ning on enamasti ainueksemplarid.

Disain

Kodulähedasse randa kodumaiste tekstiilidega

Seitsme aasta eest koos EKA tekstiiliosakonna lõpetanud Anu Rajamäe ja Kerly Kaljuste lood KOOSdisain on karges kliimas üks väheseid, mis rannarõõmude peale mõtleb – nende multifunktsionaalsed linased rätikud on ideaalsed ka rannapäeval kotti pistmiseks. Rannarõiva rolli elab vajadusel kiiresti sisse ka KOOSdisaini uusim toode, milleks on lihtsalõikeline linane kimono-jakk, mis algselt oli mõeldud täitma mugava ent šiki hommikumantli rolli, millega kodustel zoomi-koosolekutel end hästi tunda.  “Kuna kasutame väikese  kalasabamustriga linast kangast, siis pisut meenutab see isegi ülikonda ja sobib ka väljaspool kodu,” räägivad disainerid. 

Naturaalsetest materjalidest vaimustunud disaineriteduo soov oli linase kanga talupoeglikku kuvandit kaasajastada ja näidata, et sellel on koht nii modernses interjööris kui ka kaasaegses igapäevases linnaelus.

Linastele toodetele sekundeerivad nahktooted, milleni disainerid jõudsid läbi õnneliku kokkusattumuse – nende stuudio asub mööblitootjatega samas majas, kellel tekkisid suured nahajäägid, mille KOOSdisain muutis pajakinnasteks, tassialusteks, karpideks.  “Üritame avatud meeltega ringi käia, et kasutada olemasolevat ja võimalikult vähe juurde tekitada,” ütlevad nad. Oma kogunenud kangajäägid punusid nad sel kevadel Ukrainasse läinud varjevõrkudesse.

KOOSdisaini rannalinad. Foto: Meeli Küttim.

Selle suve reisikosmeetika tuleb disaini nutikalt rakendavast Viljandi mikroettevõttest
 

V.O.H zero waste juuksehooldustooted.

Gita Einulo loodud kosmeetikabränd V.O.H ehk Voice of Heart, mille silmapaistvate pakendite autoriks on koos Gitaga Eesti illustraator ja graafiline disainer Jaan Rõõmus, liigub zero waste toodete suunas ning rõõmustab lisaks ülimalt keskonnasõbralikele kosmeetikavahenditele esimese tootedisaini projektiga – V.O.H valikusse lisandud 100% naturaalsest ja biolagunevast korgitammest valmistatud reisikarp.

V.O.H on alles oma teekonna alguses, ent seda kannustab tagalt asutaja soov ära teha midagi enda, pere ja looduse heaks ning jõuda kümne aastaga rahvusvahelisele turule ning teha kõik endast olenev,  et vannitoad plastivabaks muutuksid.

“Minu kõige esimesed katsetused olid huulepalsamiga. Kuna olen terve elu maadelnud katkiste ja kuivade huultega. Katsetamise algusaasta võis olla 2012. Olgu mainitud, et ametlikult tulin huulepalsamiga välja alles 2021 aastal,” räägib Gita pikka teekonda, mis tootearenduses on läbi käidud. Ent bränd ei sündinud illusiooniga muuta maailm plastivabaks üleöö.  V.O.H on pereetevõte, Gita kõrval lööb tegemistes kaasa ka tema ema ning ta loodab, et firma arendamine ja juhtimine jääb perekonda mitmeks põlveks.
“Kuna minu 10aastane tütar unistab saada seebikeetjaks, siis võiks tema tulevikus juhtimise üle võtta.”

V.O.H-i tahked šampoonid naturaalsel käsnkõrvitsa alusel.

Detailideni läbimõeldud disain ei tähenda ainult pakendeid – lennureisijale alailma peavalu moodustavad ja käsipagasist turvakontrollis tihtipeale otse prügikasti rändavad vedelikud proovib V.O.H luua tahkel kujul – nende tahke šampoon ja juuksepalsam on suurepärased lahendused nii kodus kui reisides ning ei jää millegi poolest alla vedelatele alternatiividele. Nende hoiustamiseks vannitoas pakub V.O.H plastist alustele alternatiivina välja kuivatatud käsnkõrvitsa taimest aluse.

Näitus

Stiilsed asjad. Mööbel ja tarbekunst Eesti kogudest

18. mail Kadrioru kunstimuuseumis avaneval näitusel näeb meile kõigile tuttavaid asju, milles tavaliselt kunstiteost ei oska kahtlustada.  Tass, tugitool ja teised tuttavalt praktilised ja argised asjad väljendavad nende valmistamise ja kasutamise ajal valitsenud meelelaadi ja esteetilisi kaanoneid. Kaunistuselementide sümboolikas ning esemete vormis, värvis ja materjalis peegelduvad ühiskondlikud ja majanduslikud olud, iluideaali muutused ning isegi sõdade võidud ja kaotused.

Näitus võtab luubi alla barokk-, rokokoo- ja ampiirstiili ning nende 19. sajandi uustõlgendused. Väljapanek ei püüa siiski terviklikult rekonstrueerida ajaloolisi interjööre, vaid tõstab valitud objektide kaudu esile ajastute ja stiilide karakterit ning vormi- ja dekoorielemente, kutsudes vaatajat neid märkama ja ära tundma ka väljaspool näitusesaali. Miks mitte otsida näitusel eksponeeritud barokset mööblit kaunistavat voluudimotiivi ka mujalt Kadrioru lossist või võrrelda jõulise baroki ja elegantse rokokoo väljendusi kujutavas ja tarbekunstis?

EKA lõputööde festival TASE ’22 avaneb 27. mail

Foto: Andres Lõo

27. mail, kell 16.00 avaneb Eesti Kunstiakadeemias igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Koos peanäituse avamisega avaneb ka veebileht tase.artun.ee.

Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide ja disaini bakalaureusetaseme lõpetajad.

Suurem osa töid on eksponeeritud läbivalt EKA peahoone kõigil korrustel, EKA Galeriis ja Väligaleriis. Lisaks saab lõputöösid külastada ARSi Kunstilinnaku projektiruumis, showroomis ja ruumis nr 112, Vent Space’is, Rotermanni linnakus, Kanuti Gildi Keldrisaalis, Lai 31 Linnateatri kontoriruumides ja Kadrioru Kunstimuuseumis.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (260)