Euroopa Komisjoni esindus Eestis korraldas märtsis iga-aastase arvamusliidrite visiidi Brüsselisse. Visiit toimus kõigest kaks nädalat pärast sündmust, mis andis tooni pea kõigil kohtumistel ja tippametnike esitlustes: Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oli 1. märtsil esitlenud nn valget raamatut Euroopa tuleviku kohta. Vähem kui aasta tagasi toimunud Brexiti referendumi ootamatu tulemus näis olevat andnud vajaliku tõuke, et hakata Euroopa Liidu olevikku rohkem lahti mõtestama ja tulevikule mõtlema, kirjutab finantsanalüütik Priit Roosimägi.

Ülevaated tollest valgest raamatust jäid mind kummitama. Võib isegi öelda, et „ostsin ära“ president Junckeri poolt sõnastatud sissejuhatuse. Selles öeldakse, et septembri keskpaigas peetava Junckeri tähendusrikka “Olukorrast liidus” kõneni peaksid Euroopas peetama ulatuslikke arutelusid, „millesse on kaasatud Euroopa Parlament, riikide parlamendid, kohalikud ja piirkondlikud asutused ning kodanikuühiskond tervikuna“. Paika tuleb panna visioon sellest, millist Euroopa Liitu me järgmise kaheksa aasta perspektiivis näha soovime, millist Euroopa Liitu meil vaja on. Arutelude põhjal teeb president oma kõne raames esimese kokkuvõtte. Protsess sellega küll ei lõpe, aga võib eeldada, et see seab edasiste arengute jaoks olulise tonaalsuse.