Pean ausalt tunnistama, et see Baltimaade teema on mulle alati intriige ja küsimusi tekitanud. Eesti, Läti, Leedu – heanaaberlik ühisosa Balti merest. Geograafiline lähedus, mitmes mõttes jagatud turg, iga riigi pealinnades nähtavalt samade ettevõttete harud ja kaubandusketid. Ühised arutelud, võimalikud jagatud majandus- ja kultuuriplatvormid, paralleelsed kontserdid ja ka mõned näitused. Ometi näib, et emotsionaalselt seisab igaüks omaette.
Eesti kusagil ida ja põhja vahel, rohkem Soome poole merd, ambitsioonikas ja loominguline, pürgimas kosmopoliidiks, manifesteerides oma kultuuri väiksust kui globaalset unikaalsust ja propageerides avatud mõtlemist, mis tahes poliitilises või kultuurilises koosluses. Läti seismas Eesti ja Leedu vahel, Baltimaade suurima pealinna Riiaga, oma lätlasliku isikupära ja saginaga, Leedu juba külgepidi Poolas ning kandmas teist, kuidagi kammerlikumat vaimsust, mida Vilniusest endastki õhkub, ilmsesti tänu katoliku kultuuri mõjudele. Harjumuspäraselt Balti riigid, kõik kolm lahutamatult koos. On see kuuluvus oluline? Majanduslikus mõttes kindlasti. Väiksel riigil on tähtis targalt ja oskuslikult igas postiivses naaberprotsessis ninapidi sees olla. Loosunglikult – ühinemises peitub jõud!
Piia Ausman
Piia Ausman on Eesti ühe esigalerii Haus Galerii juht ja omanik, kuraator, kunstikonsultant. Edasi kunstirubriigis tutvustab ta lugejatele tähelepanuväärseid sündmusi ja kunstiteoseid nii ajaloost kui kaasajast. Eesmärk on avada kunsti rolli ühiskonnas, vaadelda ja mõtestada maailma läbi kunsti, tuua kunst inimestele lähemale. Loe artikleid (12)
