Anekdoote, õpetlikke ja elulisi lugusid vandeadvokaat Viktor Turkini huumorikogust.
Ennustamisest
Tõestisündinud lugu 18 sajandi Põhja-Ameerikast J.F.Cooperi “Nahksuka juttude” ainetel. Valge mees, Ameerika kolonist, hakkab valmistuma esimeseks lähenevaks talveks. Mõtleb et ei tea, kui külm talv tuleb, tuleks minna vana indiaanlase käest uurima. Lähebki. Vana indiaanlane arvab, et tuleb külm talv. Teeb siis valge mees kõvasti puid, näeb palju vaeva, aga et asi täiesti kindel oleks, läheb küsib veelkord vana indiaanlase arvamust talve karmuse kohta.
- “Väga-väga külm talv on tulemas”, vastab too.
Valge mees teeb veelgi rohkem puid, töötab ööpäev läbi, riidad muudkui kerkivad. Lõpliku selguse saamiseks otsutab kolonist veel viimast korda vana indiaanlase käest uurida, kas tuleb ikka külm talv. Vana indiaanlane kinnitab veelkordselt, et tema eluaja kõige karmim talv on tulekul.
- “Aga kust sa seda tead?” pärib lõpuks valge mees.
- “Selle järgi, kuna näen, et valge mees teeb ennenägematult palju küttepuid,” vastab vana indiaanlane.
Kiire reaktsioon
Juurviljapoes tahab keegi osta poolt kapsast, aga parajasti leti taga olev müüjaõpilane ütleb, et ta tohib müüa ainult terve pea. Ostja nõuab, et poiss küsiks poeomaniku käest järele. Õpilane lähebki poeomaniku juurde ja kaebab:
- ”Kuule, mingi sitapea tahab osta poolt kapsast!”
- Lause lõpetanud, pöörab õpilane ringi ja märkab ehmatusega, et seesama ostja seisab kohe tema selja taga ning lisab siis kiiresti: “Aga see härra siin oli lahkelt nõus teise poole ära ostma!”
- Ostja sai oma pooliku kapsapea kätte ja poeomanik kutsus müüjapoisi enda juurde: “Sa reageerisid ennist väga osavalt! Mulle meeldivad inimesed, kes kiiresti mõtlevad. Kust sa pärit oled?”
- ”Narvast,” vastas poiss.
- “Ja miks sa sealt ära tulid?”
- “Ah, seal elavad ainult litsid ja hokimängijad…”
- “Tõesti või?” imestab omanik. ”Mu naine on ka Narvast…”
- “Ütle nüüd!” teeb poiss suured silmad. ”Ja millises meeskonnas ta mängis…?”
Kelmus
Pangadirektorit süüdistatakse kelmuses ja rahapesus.
- “Teie lood on halvad,” sõnab advokaat. “Minu arvates saate te viis aastat!”
- “Tehke kõik endastolenev, et ma saaksin vaid aasta! Võlgu ma teile ei jää,” lausub pankur.
Pärast kohut, kus tänu advokaadi ponnistustele mõistetigi pankurile üks aasta, lubab pangadirektor, et kutsub vanglast välja saades kokku kõik sõbrad ja asjaosalised, et pidulikult tähistada vabanemist. Aasta möödub. Tagasi vabaduses täidab pankur oma lubaduse ning korraldab suure peo. Advokaat tõuseb peolauas püsti ning peab kõne, mille lõpetab selliselt:
- “Kui te oleksite teadnud, kui raske oli teid kohtus kaitsta! See kuradi kohtukoosseis tahtis teid ju õigeks mõista! Suure vaevaga sain teile siiski selle aasta vanglakaristust välja kaubelda!”
Kriminaalse maailma toimetamistest Eestis
Kaks pisivarast sisenevad pagariärisse. Üks varastab harjumusest kohe kolm pirukat, libistab need märkamatult taskusse ja sosistab teisele:
- „Kas ma pole tegija? Nägid, kuidas ma nad pihta panin? Müüja ei märganud muhvigi!”
- „Mina oskan sama asja täiesti seaduslikult teha,” vastab teine ja pöördub müüja poole: „Andke mulle pirukas ja ma näitan teile üht lahedat trikki.”
- Uudishimulik müüja ulatab talle piruka, mees pistab selle kinni, palub teise, pistab ka selle pintslisse, küsib kolmanda, ja sööb sellegi ära.
- „Aga trikk?” nõuab müüja.
- „Vaadake selle teise mehe taskusse – nüüd on need pirukad seal.”
Viktor Turkin on tunnustatud advokaat, kes lisaks kutsetööle hindab ka head nalja.
