Koostöös Euroopa Parlamendi Eesti bürooga toob Edasi lugeja ja vaatajani 7 videosaadet meie saadikutega. Saatesarja “Euroopa jutud” eesmärk on tõlkida Euroopa suurt pilti Eesti konteksti ja arutada, kuidas Eesti nendesse teemadesse panustada saab. Saatesarja seekordseks külaliseks on Marina Kaljurand, kellega arutletakse õigusriigi ja Euroopa Liidu tuleviku teemadel, puudutades seejuures ka diplomaatia ning solidaarsuse rolli.
Marina Kaljurannaga vestleb vandeadvokaat Hannes Vallikivi. Saade on salvestatud Euroopa Elamuskeskuse ruumides 3. detsembril 2021.
Mõtteid vestlusest:
- Hannes Vallikivi: Maailma kohal on tumedad pilved. Poliitikas kõnetavad valijaid populistid, kes pakuvad kuldajastu taastamist või muid utoopiaid. Isegi on kõlanud väide, et vanad erakonnad, sellised vanad poliitilised voolud nagu liberaalid ja sotsiaaldemokraadid – nende aeg on möödas. Öeldakse, et neil puudud Euroopa pikk plaan, mis valijat kuidagi kõnetaks.
- Marina Kaljurand: Maailmas on ärevad ajad. Nii keerulist rahvusvahelist olukorda, aga ka nii keerulist Euroopa Liidu sisest olukorda, nii palju kriise korraga ja nii palju küsimus, mis inimesi ja poliitikuid lõhestavad, tõesti ei ole Euroopas tükk aega olnud.
- Marina Kaljurand: Mille poolest sotsiaaldemokraadid teistest eristuvad ja miks peaks neid valima Euroopa Parlamenti? Kui me vaatame praegu teisi erakondi, siis nad mõnes mõttes kopeerivad ka sotsiaaldemokraate. Millest räägivad liberaalid? Nad räägivad sellest, kuidas tuleb toetada töötavaid inimesi, kuidas tuleb toetada kõiki õigusi-vabadusi. Isegi parempoolsed on muutunud mõnes mõttes sotsiaaldemokraatideks ja räägivad töötavate inimeste eest. Minu esimene soovitus ongi – ärge valige koopiaid, valige originaal. Sotsiaaldemokraatial on oma ajalugu, sotsiaaldemokraadid on seisnud selle eest Eestis vähemalt aastakümneid, Euroopas veelgi kauem. Valige originaalerakond, kes nende vaadete eest seisab.
- Marina Kaljurand: Mõned aastad tagasi esines Tallinnas Ardo Hanssoni õppejõud, Columbia Ülikooli professor Jeffrey Sachs. Kui talt küsiti, mis on Eestis puudu või mille poole peaks Eesti püüdlema, ütles ta kolme asja: teil peab olema väga hea haridus, teil peab olema väga hea innovatsioon ja teil peab olema rohkem sotsiaaldemokraatlikku mõtlemist. Eesti lihtsalt ei tee oma järgmist hüpet, kui ei aidata järgi neid, kes on maha jäänud. Ja mina ütleksin sedasama ka Euroopa Liidu kontekstis – me ei tee Euroopa Liiduna järgmist hüpet, kui me ei mõtle täna nende peale, kes on võib-olla natukene maha jäänud või kes vajavad toetust.
- Marina Kaljurand: Küsimus, mis lõhestab riike, on solidaarsus. Mida tähendab solidaarsus? Kas solidaarsus tähendab seda, et kohustuslikult jagatakse kvoote, nagu püüti teha aastal 2015, ja mis oli vale – või solidaarsus on vabatahtlik, aga me kõik saame aru, et see vabatahtlik on ikkagi poolkohustuslik? Kui kellelgi on kriis, kui keegi Euroopa Liidus palub abi, siis talle tullakse appi.
- Marina Kaljurand: Sõpru pole kunagi liiga palju. Häid partnereid pole kunagi liiga palju. Liite tuleb luua, liite tuleb kasvatada. Ja need liidud muutuvad. Mõnes küsimuses võime me mõelda samamoodi nagu teised Ida-Euroopa riigid, mõnes küsimuses me oleme palju lähemad Põhjamaadega. Mõnes küsimuses võib-olla veel kellegi teisega, Saksamaaga. Need liidud pidevalt muutuvad ja selleks peavad n-ö tundlad kogu aeg töötama, otsima, kust leida liitlasi, neid, kes sinuga samamoodi mõtlevad või kes võiksid sind toetada. Poliitiline krediit või kauplemine võib-olla kõlab halvasti, aga nii ta on. Kui me ei räägi kaasa migratsiooniküsimustes, siis kuidas me saame eeldada, et keegi tunneb kaasa meie julgeolekumuredele? Itaallane vilistab selle peale, kui meie vilistame tema migratsioonikriisi peale.
