Esmakordselt kohtusin armunud paariga 2020. aasta sügisel, kui möödaminnes neist pildi klõpsasin. Teadsin kohe, et soovin paari paremini tundma õppida, ning minu õnneks ja imestuseks oli pildil olev daam minu tuttava vanaema. Värskelt armunud Uno ja Linda olid minu pakkumisele väga avatud ja heameelega lasid end pildistada ning pajatasid mulle enda elust ja armastusest.
Asjaolu, et ka niivõrd vanas eas on võimalik kellegagi uuesti tutvuda ja temasse armuda, liigutas mind väga. Olen tundnud ühiskonna survet, et juba noores peas peab leidma kellegi enda kõrvale. Uno ja Linda õpetasid mulle, et see pole sugugi tõsi. Elan täna rahulikuma südamega, teades et ei minu ega kellegi teise vanus või elukogemus ei defineeri, millal armastus meieni jõuab. Seda ei pea ei kartma ega ootama, sest igale inimesele on antud aeg, või mitu, õigeks armastuseks.
Elujõust ja lustist pakatavad Uno ja Linda armusid 2014. aastal, kui nad kohvi juues teineteist lähemalt tundma õppisid. Tegelikult olid nad kohtunud juba varem. Nimelt õppisid nad mõlemad TPI majandusosakonnas, kus koos veedetud aeg üürikeseks jäi. Uno heideti koolist juba esimesel aastal välja, kuid Linda jätkas ning lõpetas õpingud edukalt.
Peale pikki aastaid, kui mõlemad juba lesed olid, kohtusid nad taas ühise kursusekaaslase ärasaatmisel. Leinatalitusel pakkus Linda Unole, et võiks koos kalli sõbranna mälestamiseks kohvi juua. Kuna kohapeal kohvikut ei leidunud, kutsus Linda Uno enda juurde külla. Koos joodi kohvi ja konjakit ning maiustati šokolaadikompvekkidega. Peale kallistust aga läksid nende teed taas lahku. Kolm nädalat hiljem mõtles Uno, et võiks vastutasuks Linda enda juurde kutsuda, ning kattis kenasti ka laua. Koos aega veetes said mõlemad aru, et nii tore on ju koos olla, miks mitte veelgi rohkem koos aega veeta! Sellest õhtust peale ongi Uno ja Linda lahutamatud.
“Mida vanemaks me saame, seda kiiremini aeg läheb ja veelgi enam on tunne, et toimetamist on rohkem. Aga meie arvame, et elu on alles ees ja neid aastaid tuleb veel, ehkki nad tulevad kiiresti. Mina ei ole oma elus teadlikult mitte midagi selle heaks teinud, et säilitada pikka iga, ega ka Linda mitte. Meie ei kipu noori õpetama, las nemad õpetavad meid. Me oleme alles 95, terve elu on veel ees.”
Vaata veebinäitust: Uno ja Linda
Alina Birjuk on fotograafiahuviline EKA tudeng.
