Koostöös Euroopa Parlamendi Eesti bürooga toob Edasi lugeja ja vaatajani 7 videosaadet meie saadikutega. Saatesarja “Euroopa jutud” eesmärk on tõlkida Euroopa suurt pilti Eesti konteksti ja arutada, kuidas Eesti nendesse teemadesse panustada saab. Saatesarja seekordseks külaliseks on Sven Mikser, kellega tuleb juttu Euroopa Liidu kaitsekoostööst ja idapartnerlusest. Arutletakse Euroopa armee võimalikkuse/võimatuse üle ning vaadatakse Euroopa Liidu laienemise võimalusi nii Balkanil kui Ida-Euroopa riikide hulgas.
Sven Mikser on seda meelt, et Euroopa armeed ei ole väga mitmel põhjusel vaja. Küll aga toimub kaitsekoostöö väga erinevatel viisidel, üks neist on näiteks kaitsetööstusalane koostöö, mis on kõikidele riikidele nii ehk naa kasulik. Rääkides Euroopa Liidust kui pidevalt laienevast poliitilisest kooslusest, siis siinkohal lähitulevikus suurt laienemist oodata ei ole, kuid kõiki liitu astuda soovijaid tuleks siiski julgustada oma ambitsiooni poole püüdlema, mitte võtta nendelt julgust ja reformiindu ära.
Sven Mikseriga vestleb filmilavastaja Ilmar Raag. Saade on salvestatud Euroopa Elamuskeskuse ruumides 19. novembril 2021.
Mõtteid vestlusest:
- Ilmar Raag: Aastaid ja aastaid on aeg-ajalt ikka räägitud sellest, et Euroopal võiks olla oma armee, kaitse võiks olla autonoomne. Teisest küljest vastuargumendid on, et meil on NATO ja tegelikult piisab täiesti, kui Euroopa riigid teevad koostööd NATO raames. Sellest hoolimata pole jutud selle teema ümber kuhugi kadunud.
- Sven Mikser: Need jutud koguvad perioodiliselt rohkem hoogu ja tähelepanu. Kindlasti julgeolekukriisid on just need hetked, mil räägitakse rohkem Euroopa oma kaitsepoliitikast, kaitseidentiteedist, kaitsealasest autonoomiast – kuni Euroopa armee juttudeni välja. Näiteks kui toimus liitlaste lahkumine Afganistanist, said need jutud hoogu. Kindlasti ka Valgevene piiride lähistel toimunud kriisi valguses on põhjust rääkida, mida Euroopa Liit siis julgeolekus suudab ja ei suuda.
- Sven Mikser: Strateegilise autonoomia teemalised jutud said Euroopa Liidus alguse kaitsevaldkonnast, nüüd on nad järgemööda laienenud kaubanduspoliitika, tööstuspoliitika ja mitme muu teemani. Siin viitab strateegiline autonoomia pigem sellele, et Euroopa oleks kaitsetööstuslikult suveräänne ja suudaks konkurentsivõimeliselt kaasa lüüa globaalses kaitsetööstuses, suudaks müüa oma tooteid, oleks kvaliteedilt-standardilt võrdväärne või parem kui konkurendid.
- Sven Mikser: Kui me tahame olla Euroopa Liidus võimelised läbi viima sõjalisi operatsioone – teatud mahus, vähemalt Euroopa lähiümbruses või näiteks Aafrika kontinendil –, siis see eeldab teatavaid sõjalisi võimeid. Me peame olema võimelised oma üksusi liigutama missioonipiirkonda, neid seal varustama, roteerima, relvastama. Kogemus õpetab, ja varasemad operatsioonid on näidanud, et teatud võimevaldkondades on ikka olulisi lünki. Euroopa Liit ei ole üksinda ilma Ameerika Ühendriikide toetuseta teatud asjadeks võimeline. On räägitud näiteks täppisrelvastusest, strateegilise transpordi võimekusest – kitsamaid, täpsemaid nišivõimekusi, kus on lünki, on veelgi.
- Sven Mikser: Kui me võrdleme Euroopa Liidu ühiste projektide rahalist mahtu üksikute liikmesriikide kaitse-eelarvetega, siis see, mida tehakse koos, on võrratult väiksem kui see, mida riigid teevad omaette. Võib öelda, et kaitsevaldkonnas siiski on liikmesriigid need suure töö tegijad.
- Sven Mikser: Ma ei näe poliitilist võimalust ega ka märkimisväärset liikmesriikide soovi luua midagi, mida võiks päriselt nimetada Euroopa armeeks. Ma ei näe ka mingit vajadust seda teemat tagant lükata.
- Sven Mikser: Kas Euroopa Liit läheb veel suuremaks? Meil on läbirääkimiste faasis mitu riiki, mõned neist läbirääkimistest on kestnud väga-väga pikki aastaid. Kui küsida, kus on järgmised laienemisriigid, siis üsna ilmne on, et need võiks asuda Lääne-Balkani regioonis. Millal jõutakse reaalselt uue laienemiseni ja kui ulatuslik see on, seda on täna väga vara öelda. Üks küsimus on nende tehniline valmisolek, peatükkide läbirääkimiste edenemine ja reformid kandidaatriikides. Teine küsimus on loomulikult see, et laienemisotsus olemasolevate liikmesriikide poolt peab olema konsensuslik.
- Sven Mikser: Euroopa Liit peaks kindlasti julgustama nendes riikides soovi [saada Euroopa Liidu täisliikmeks], mitte ütlema, et ärge hellitage lootust, te ei saa siia kunagi. Kindlasti peaks pigem ütlema, et hea töö, kõigi asjaolude õnneliku kokkulangemise tulemusena on see kindlasti võimalik, isegi kui see ei juhtu täna ega homme.
