Teraapiaõpingud ja –praktika on mind paratamatult kokku viinud elulugudega, mis panevad inimlikkuses kahtlema. Veel hullem on sel ajal uskuda, et inimesed on vastutavad elus toimuva ees. Ära sulge seda artiklit veel. Mõtle minuga kaasa. Me ei saa alati kontrollida, mis meiega juhtub, aga me saame kontrollida, kuidas juhtunut tõlgendada ning mil moel sellele reageerime.

Teraapiatoolil istunud inimesed on rääkinud minevikust lugusid, mida sa ei taha uskuda, sest need on kokkuvõtvalt öeldes, kohutavad. Ja samas, need samad inimesed on valinud olla sellest, mis on juhtunud, kõrgemal. Nad on tulnud, et abi, toetust saada. Neis on tahe elada, ilma, et minevik olevikku kummitaks. Olen alati neid inimesi imetlenud ja õppinud, et raske lapsepõlv ei ole põhjus teha teistele või endale liiga ning minevikku korrata. Teine inimene võib olla su õnnetuses süüdi, aga, kuidas ja, kui kaua sa õnnetu oled, vastutad sina. Olgugi, et inimesed suudavad empaatiliselt mõista kellegi valu ja raskust, siis me ei pea aktsepteerima käitumist, mis seda kordab.

Kaidi Laur

Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, joogaõpetaja, stuudio City Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. “Inimene ja inimeseks olemine siiralt huvitab mind. Eriti mahlase ja vaimuka elu ning elamise kontekstis. Kirg elu mõista, kogeda ning nautida väljendub mu mõtisklustes ja töös.” Kirjutan Edasi keskkonnas teemadest, mis mind parasjagu on endasse haaranud. Enamjaolt on need tähelepanekud inimestelt, kellega kohtun teraapiaruumides, infokillud meditatsioonidest või reaalne elukogemus, mis võiks Edasi lugejate argipäeva inspireerida või mõttetööd ergutada. Loe artikleid (32)