Me oleme oma organismiga ja ka ühiskonnana osa keerukast, isetoimelisest, elusast ökosüsteemist. Ökoloogilise struktureerituses mõistes on kõik organismid ökosüsteemi struktuuri sama tasandi osad. Igaüks meist on ka ise üks keerukas ökosüsteem, lisaks meie enda rakkudele sisaldame rakke, mis ei kanna meiega samu geene, kuid neid on meil vaja, et püsida tervete ja õnnelikena. Seega oleme me üks sõlmpunkt võrgustike võrgustikes, kus kõik on omavahel seotud. Meie heaolu ja toimetulek sõltub sellest, kuidas me selles süsteemis teiste olevustega suhtleme.

Mõne aasta eest kevadel tegime oma aiamaal peenraid, kui mu toona nelja-aastane poeg rääkis mulle loo sellest, miks puudel kevadel lehed külge kasvavad. Puud tahavad tantsida. Neile meeldib väga, kui linnud tulevad kevadel lõunamaalt tagasi ja hakkavad igal pool laulma. Puud tahavad nende laulu järgi tantsima hakata, aga nad on juurtega maa küljes kinni ja ei saa tantsida. Siis kasvatavadki nad omale lehed, mida nad saavad lindude laulu saatel liigutada ja nii tantsida. Sügisel, kui linnud taas lõunamaale lendavad, muutuvad puud kurvaks ja langetavad oma lehed, sest neil pole enam kellegagi tantsida.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)