Peter Pedak võrdleb nutiseadmeid universaalse putukatõrjevahendi ehk DDT-ga (diklorodifenüültrikloroetaan), mida usinasti kasutati saagikuse suurendamiseks ja võitluses epideemiatega aastakümneid. […]
Author: Peter Pedak
Kõik kordub, aga mis ja kuidas täpselt – see tuleb ära oodata. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna programmi kuulus veel […]
Hoiak, et enne ei saa kedagi aidata, kui endal klaas täis pole, on rumal, sest seda täissaamist võib […]
“No las ta jääda!” on kokkuvõte, mis iseloomustab peale formaalõppe suurt osa meie ajastust. Alustatakse hoogsalt reforme, aga […]
PISA meistrivõistluste kuldmedal, mille Eesti õpilased ja õpetajad mullu detsembris Euroopa riikide arvestuses kaela said (nagu ka neli […]
Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Esimest korda jõudsin laulukaare alla koolikoori bassirühmaga 1999. aastal. […]
Töö robotiga on nüüdsest ka koolielu loomulik osa. Mida veel esialgu ei ole aga lihtne robotilt ilma ülitäpsete […]
On aus endale tunnistada, et elu peamine mure ei ole aja ja raha puudus, vaid tarkuse puudus. Ja […]
Sellest, kui nõudlik võib olla tänapäeva elu noorte inimeste suhtes, sain välgusähvatuse eredusega aru eelmisel aastal. Nimelt ilmus […]
Õpetajate hoiatusstreiki võis võtta nukravõitu mänguna. Edaspidi ei ole mängimisel mõtet. Kui on soov saavutada tulemus, siis tuleb […]
Üha sagedamini laekub kooli e-postkasti kirju äri- või mittetulundusühingutelt, kes pakuvad võimalust osta sisse valikainete õpetamise teenust. Ühest […]
Tagasi kooli ei toonud mind niivõrd õpetamise subjektiivne võlu, kuivõrd usk hariduse mõjusse ja mõttekusse. Juba mõni aasta […]
Meeldivaid unistusi ei pea vägisi esile kutsuma, vaid need tekivad iseenesest. Sajandivahetuse paiku, kui hakkasin Tartu Ülikooli verivärske […]
Koalitsioonilepingust võib lugeda kohustusliku kooliea tõstmisest 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni. Valmiste teema see polnud. Õpetajad […]
Mõtteid sellest, kuidas hoida end erksana ja mitte kaotada kontakti noortega. Artikkel on äsja ilmunud ka Edasi paberajakirja […]
Andsime õpilastele arutamiseks küsimuse: kas kool on töökoht? Ja kui ta ei ole töökoht, siis mis ta on? […]
Jälgimisühiskonna loomine koolis mõjuks võõristavalt. Aga kui teisiti enam ei saa, tuleb tehnika appi võtta. Minu vanaema ei […]
Vastused artiklis toodud küsimustele on oodatud kuni 5. märtsini 2023. Edasi räägime arenguvestlustel. Artikkel on esmalt ilmunud Edasi […]
Neutraalsus on humanitaar- ja sotsiaalteadustes illusioon. Pigem on oluline, et ka teadlane mõtiskleks oma “ideoloogilise sättumuse” ja ajastu […]
Milline on hea õpetaja? Isiklik tähelepanu ei tiivusta ainult lapsi. “Mul on tunne, et kui õpetaja on õpilasest […]
Probleem ei ole selles, et õpetajasse suhtutakse kui teenindajasse, vaid selles, kuidas meie ajas ja ruumis suhtutakse teenindajasse, […]
Peaaegu kõik ühiskonna mured viivad jutu hariduseni, peaaegu kõik hariduse mured viivad jutu rahani. Kõige rohkem räägitakse õpetajate […]
Kõige muu seas on just praegu õige aeg Eesti hariduses kehtestada ja ellu viia põhimõte: avalikust rahast peetakse […]
Mulle tundub, et kõige raskem osa eksamil – ja ka hiljem elus – ongi teema valik. See nõuab […]
Õnnelikum on see, kes suudab fookuse enda muredelt teiste vajadustele suunata. 24. veebruaril ja järgmistel päevadel, kui sõjakoledusi […]
Heaoluühiskonna materialism eelistab konkreetseid nähtusi (raha, hinded, kaneelisaiad…) abstraktsetele (vabadus, tarkus, vaprus…). Kas muutub see nüüd? Kui õpilastega […]
Eelmise või üle-eelmise generatsiooni esindaja võib tunda end Z-ilmas eksinuna. Mida aga peaks mõtlema lapsevanem või õpetaja, kes […]
Jõulueelne hommikupoolik Estonia teatris. Rahvusooperi valgesse saali on kogunenud sadakond algklassilast, osa neist vanematega. Jutustatakse ja juuakse mahla, […]
Laste muret ja ärevust ei saa kinni mätsida, pigem tuleb nendega kõigil teemadel avameelselt rääkida, ent meeles tasub […]
Demokraatia pidupäev – järjekordsed valimised – on läbi, algab demokraatia argipäev. Vaktsineeritute osakaalu jälgides ja oma riiki Põhjamaadega […]