Teatava hämmastusega olen avastanud, et teemasid, mis on ebameeldivad ja samas vajalikud, jääb üha vähemaks. See tähendab, et ei kao nende vajalikkus, küll aga ebameeldivus.
Õnneliku elu alus on plaan. (Kirjutan seda natuke irooniliselt, aga eks selles ole ka omajagu tõtt.) Kui sain 20, kinkisid rootsi sugulased mulle pruunide nahkkaantega kalendermärkmiku, mille sisu saab igal aastal vahetada. Nii olen juba üle paarikümne aasta 31. detsembril vana sisu ümbrikusse pakkinud ja kaante vahele uued puhtad lehed kinnitanud. Selles on rahuliku lõpetatuse ja uute võimaluste avanemise hõngu. Märkmik on mind hästi teeninud.