Ratsionaalsel argumenteerimisel on asjaosalistel erinevad seisukohad, mida nad püüavad kaitsta argumentidega ning vastaspoole seisukihti kritiseerides. Argumenteerimine on nagu tennis. Oma seisukoha kaitseks argumenti esitav osapool on nagu mängija, kes lööb palli vastase väljakupoolele. Tõendamiskohustus on kohustus oma väiteid argumentide ja tõenditega toetada. Kui üks osapool esitab teise vaatepunkti vastu argumendi, siis lasub teisel tõendamiskohustus sellele vastata, et oma seisukohta kaitsta. Kui ta seda ei suuda, siis sarnaselt palli mittetagasilöövale mängijale on ta kaotanud ning tema seisukoht on vähemalt esialgu ümber lükatud.
Peale praeguse Ühendriikide presidendi ametisse vannutamist võrreldi meedias Donald Trumpi ja Barack Obama tseremooniat vaadanud rahvahulkade suurust esimese kahjuks. Sellele reageeris värske pressisekretär Sean Spicer väitega, et Trumpi ametisse vannutamist jälgis „suurim publik, mis iial ametisse vannutamist on jälginud“. 22. jaanuaril 2017 leidis presidendi nõunik Kellyanne Conway ja NBC ajakirjanik Chuck Toddi vahel aset järgmine sõnavahetus:
- Todd: “Te ei vastanud küsimusele, miks president palus Valge Maja pressisekretäril esimest korda poodiumile tulles valetada?”
- Conway: “…Sean Spicer, meie pressisekretär, esitas alternatiivseid fakte…”
- Todd: “Alternatiivsed faktid ei ole faktid. Need on valed.”
- Conway: “Chuck, kas sa arvad, et see on fakt või mitte, et miljonid inimesed on president Obama valitsusajal ilma jäänud oma tervisekindlustusest? Kas sa arvad, et see on fakt, et kõik mida me neilt naistelt eile kuulsime juhtus Barack Obama ajal? Ta oli president kaheksa aastat, Donald Trump on olnud siin umbes kaheksa tundi. Kas sa arvad, et see on fakt, et miljonid naised – 16.1 miljonit naist – on koos oma lastega vaesuses? Kas sa arvad, et see on fakt, et miljonitel ei ole tervisekindlustust? Kas sa arvad, et see on fakt, et me kulutasime miljardeid dollareid haridusele viimase kaheksa aasta jooksul ja sellest hoolimata on miljonid lapsed endiselt koolides, mis neid igapäevaselt alt veavad? Need on faktid, mida ma tahan, et pressiteenistus kajastaks.”
Toddi seisukoht on, et Spicer valetas. Conway seisukoht justkui on, et ei valetanud. Toddi küsimus nihutab tõendamiskohustuse Conwayle, kes vastab retooriliste küsimustega. Need küsimused eeldavad vastuseid, mis peaksid toetama järeldust, et meedia ei kajasta õigeid või olulisi fakte.
Valejälg
Kui dialoogi lähemalt vaadata, siis on ilmne, et Conway ei vasta küsimusele, vaid vahetab teemat. Selline taktika on valejälg [ingl. k. red herring] – arutlusviga, milles tahtlikult juhitakse teise osapoole ja publiku tähelepanu arutluse all olevalt teemalt mingile sellega kaudselt seotud, kuid esialgse teema tõesuse või vääruse seisukohalt irrelevantsele ja kõrvalisele teemale. Tegemist on pettemanöövriga, mis peaks jätma mulje, et vastaja osaleb endiselt vestluses, kuid tegelikult ta muudab teemat, et vältida küsimusele või argumendile otsese vastuse andmist.
Valejälg on efektiivne, kui teemavahetus jääb publikule ja vastajale märkamatuks.
Sellepärast valitaksegi vastamisel tavaliselt mingisugune esialgse teemaga kaudselt seotud teema. Esialgses teemas püsimise mulje jätmiseks korratakse mõnikord ka teise kõneleja poolt kasutatud sõnu, mõisteid või fraase. Seda ilmestab järgmine lihtne näide:
Looduskaitsjad muudkui korrutavad mantrat tuumaenergia ohtudest. Paraku ongi elekter ohtlik, hoolimata sellest, kust see tuleb. Igal aastal saavad sajad inimesed õnnetult elektrilöögi tagajärjel surma. Kuna enamik neist õnnetustest on põhjustatud hooletusest, siis oleksid need välditavad, kui inimesed oleksid hoolikamad.
Siin on esialgseks teemaks tuumaenergia ohud. Vastaja vahetab aga teemat, hakkab rääkima elektri ohtudest ja jõuab selle põhjal järelduseni inimeste hoolikuse kohta. See ei ole kuidagi seotud näiteks tuumajaama reaktoririkkest tingitud võimalike ohtudega, aga kuna mõlemas teemas on juttu elektrist, siis näib esmapilgul, et vastus on asjakohane. See mulje võimaldabki vastajal teemat vahetada, tähelepanu esialgselt teemalt kõrvale viia ja tõendamiskohustusest kõrvale hiilida.
Kui valejälg üldse mingisugusele järeldusele jõuab, siis põhineb see teemavahetusest pärinevatel eeldustel. Näiteks tuumaenergia ohte loetlevatest eeldustest saab järeldada, et selle levikut tuleks piirata. Ratsionaalses dialoogis peaks tuumaenergia pooldaja oma tõendamiskohustuse täitmiseks näitama, et vastase eeldustes toodud ohud on liialdatud või eeldused ise on valed. Õnnetute elektrisurmade kohta käivatest eeldustest saab tuletada järelduse, et inimesed peaksid olema hoolsamad, kuid see argument ei vasta esialgsele kriitikale ning ei täida seega vastaja tõendamiskohustust.
Kui teist näidet võrrelda Toddi ja Conway dialoogiga, siis on näha, et Conway kasutab sisuliselt sama taktikat. Seda tõendamiskohustusest kõrvale hiilimise võtet kasutavad peale tema ka paljud teised.
Mida sellise taktikaga silmitsi sattudes teha?
Ennekõike tuleks sellele tähelepanu juhtida. Mis edasi saab, oleneb aga teatud määral oponendist. Kui tegemist on ratsionaalsest arutelust huvitatud ja kriitiliselt mõtleva inimesega, siis võis valejälg olla tahtmatu. Selline inimene tõenäoliselt parandab oma vea, kui tema tähelepanu sellele juhtida. Kui teine osapool ei ole huvitatud ratsionaalsest arutelust, siis tõenäoliselt hakkab ta oma viga eitama. Viimasel juhul ei pruugi edasine dialoog enam võimalik olla. Aga isegi sellises olukorras võib vea välja toonud osapool eelarvamusteta ratsionaalsest arutelust huvitatud publiku enda poolele võita, sest pettemanöövrite päevavalgele toomine võib publiku neid kasutava osapoole vastu pöörata.
Oliver Laas
Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor. Loe artikleid (8)
