Sõda talentide pärast ei ole läbi vaid alles algamas ning juhtimine, sealhulgas talendijuhtimine peab iga päev pingutama ajaga kaasas käimiseks, leiab USA Rice ülikooli professor ja mainekas juhtimiskoolitaja Brent Smith, kes esineb peatselt ka Personalijuhtimise Aastakonverentsil Tallinnas.
Psühholoogiadoktor ning rahvusvahelisse „kõrgliigasse“ kuuluv juhtimiskonsultant Smith on veendunud, et kvaliteetne talendijuhtimine on olulisim võti organisatsiooni tulemuslikkuse jaoks. London Business School’i, Cornelli Ülikooli ja Johnsoni Juhtimiskolledži õppejõuna ning pikaajalise tippjuhtide coach‘i ja koolitajana teab ta, et ettevõtte kasvu ei tingi pelgalt turuosa, tehnoloogia või konkurents. Kõige olulisem on leida ja hoida õigeid inimesi.
Sõda talentide pärast – oli, on ja jääb
Töökäte puudus kummitab vananevat läänemaailma juba pikalt, üks tähelepanuväärne McKinsey Company uuring selle kohta sündis juba 20 aastat tagasi ning sai lõpuks raamatuks „The War for Talent“. Juba toona oli McKinsey konsultantide ajatu soovitus: fookus tuleb seada talentide meelitamisele, arendamisele ja hoidmisele.
See on paraku aga üha suurem väljakutse, kuna ka töine partnerlussuhe on palju muutunud ning kindlustunne ja stabiilsus pole enam osa „stardipaketist“. Kokkulepe, kus tööandja tasustab töötaja lojaalsuse järjepideva karjääri ja mugava pensionipõlvega, pole tänapäeval enam lihtsalt realistlik, sest pikaajalist lojaalsust ei saa eeldada ei töötajalt ega ka tööandjalt. Traditsiooniline töösuhegi on oma tähtsust kaotamas osalisele, tsüklilisele, projektipõhisele või muule töösuhtele. Organisatsioonid peavad pidevalt kohanema erinevate kokkulepete keerukas maailmas, kus tuleb paindlikult arvestada iga talendi eelistuste ja vajadustega.
Tänased töösuhted ei püsi üksnes töölepingute varal. Oluline on luua psühholoogiline side, lojaalsus.
Ent selleks tuleb organisatsioonil luua esmalt kindlustunne. Seda saab teha vaid töötajatesse ja nende arendamisse investeerides.
Tugev bränd on pool võitu
Talentide võlumisel on äärmiselt oluline roll ettevõtte mainel ja brändil, kinnitab Smith. Viis, kuidas organisatsioon oma brändi on üles ehitanud, määrab ära selle organisatsiooni edu talentide värbamisel.
Uuringud näitavad, et väga paljud organisatsioonid ei pööra siiski piisavalt tähelepanu õigete ja organisatsiooni sobivate inimeste leidmisele. Sageli protseduurid ja meetodid, mida organisatsioonid talentide värbamisel kasutavad, on ajast maas. Smith toob selle näiteks intervjuu, mis on endiselt kõige tüüpilisem viis uue inimese värbamiseks, kuid mille valiidsus on tegelikkuses praktiliselt olematu, sest tavapärase struktureerimata töövestluse pinnalt on võimatu ennustada töötaja tegelikku edu ja tulemuslikkust ametikohal.
Tänane maailm on Smithi arvates nii talendijuhtimises kui juhtimises laiemalt liialt akadeemiliste lähenemiste ja teoreetiliste üldistuste poole kald, mistõttu sageli keskendutakse neile aspektidele, mis on parasjagu trendikad, selmet suunata tähelepanu olulisele ja fundamentaalsele.
Artikli autor Mariliis Aigro on PARE arendusjuht. PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) eesmärk on aidata personalitöö tegijatel teha oma tööd paremini. Igal kevadel korraldab PARE rahvusvahelise Personalijuhtimise Aastakonverentsi, mis sel aastal toimub 20.-21. aprill ja kannab pealkirja „Päev pärast homset“, üheks peaesinejaks on Rice ülikooli juhtimise ja psühholoogia professor Brent Smith.
