Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon valib iga 2 aasta järel parima veinikirjutise ja võitja saab preemiaks 12 pudelit selle aasta Eesti parima sommeljee poolt valitud veini. Millised erilised veinid sai võitja viimasel korral?

Auhinnaveine valides tekib alati küsimus – mis teeb ühe veini paremaks kui teise, miks peaksin eelistama üht teisele. Sellele vastust leida ei ole kunagi lihtne.

Seekordse valiku langetasin põhimõttel, et oleks midagi lihtsat ja igapäevast, et oleks midagi põnevat ja „trendikat” ning et oleks midagi, mida unustada keldrihämarusse. Loomulikult võttes aluseks selle, et vein oleks heas balansis ning nauditav nii iseseisvalt kui koos toiduga. Kokkuvõtteks langes valik järgmistele kihisevatele, valgetele ja punastele veinidele:

2011 Graham Beck, Blanc de Blancs MCC

Kes meist ei armastaks juua klaasikest mulli mõne toreda tähtpäeva puhul. Alati ei pea selleks olema kurikuulus šampanja. Lõuna-Aafrika pakub selleks sama palju rõõmu. Graham Beck on tootja Robertson Wine Valley’s, kes pühendub innovatiivsusele, sekkudes võimalikult vähe veini loomisesse.

See traditsionaalsel meetodil, ainult valgetest marjadest valmistatud Cap Classique pakub elamust juba oma super hinna-kvaliteedi suhtes. Vein on keskmise täidlusega, küllaltki värske ning särtsaka happega. Aperitiivne kuid peab kindlasti vastu ka mitmetele roogadele. Elegantne kreemine mull, aimdust röstsaiast ja pähklitest ning värske õun – ideaalne algus ideaalsele õhtule.

2010 Domaine Rolet, Cremant du Jura Brut

Jura on piirkond Prantusmaal, Šveitsi ja kuulsa Burgundia vahel, mis pigem on tuntud oma „kollase” vin jaune ja iseloomuliku Savagnin marjasordi poolest. Jura Crémant, traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuvein pakub aga üllatust nii algajale veinisõbrale kui ka professionaalsele sommeljeele.

Mullid veinis liiguvad ilusa ühtlase pika joana muudkui üles. Aroomis aimatav animaalsus kuid samal ajal meeliülendav värskus, täis tsitruseid ja õunu. Maitses särtsakas tsitrus oma happega jätkub, lisandub kreemist tektstuuri ja vegetaalseid noote. Veini järelmaitse on pikk ja püsiv.

2006 Champagne Pol Roger Brut

Ilma šampanjata siiski ei ole ükski veinivalik täielik. Seekordsele mullivalikule paneb punkti just see külluslik jook. Marjasortideks valitud 60% Pinot Noir´d, 40% Chardonnay´d. Olulisel kohal on maja vanemad ja parimad segud koguni 20% ulatuses, mis lisavad sellesse 8 aastat pärmil täidlust kogunud joogile veelgi nüansse. Täis küpseid röstsaiaseid, pähkliseid nooti, millele lisatud šampanjale omaselt külluslikult happesust tänu pinnasele, elegantsed peenikesed mullid paitavad iga sõõmuga sinu maitsemeeli.

Vein on juba päevi näinud, kuid ikka veel nii värske ja värskendav. Kõik see annab aimdust, mis võimekus on ühel hoole ja armastusega valmistatud veinil, ning milline võib olla tema arengupotensiaal. Unustame keldrisse? Miks mitte!

2015 Cerretto Arneis Blangé Langhe DOC

Blangé on Piemonte „valge” külg, kus valitsejaks Arneis marjasort. Kogu maailm liigub üha enam ökoloogilise puhtuse poole, nii ka konkreetne vein, mis sobib hästi orgaaniliste veinide armastajale.

Vein on valmistatud vanu traditsioone järgides kuid modernses võtmes. Veinis on tuntav puuviljasus värsketest luuviljadest nagu virsik ja aprikoos, mida tasakaalustab särtsakas hape sidrunist ning mõrkjus õuntest. Meeldiv mineraalsus jääb lõpppmaitsesse pikalt püsima lausa kergelt soolaka noodina. Lonks veini kohe kutsub mereande sööma.

2007 Joh. Jos. Prüm, Wehlener Sonnenuhr Auslese

See on üks Saksamaa parimaid tootjaid, kes teeb veine Saksamaa kuulsaimas piirkonnas ning armastatuimast marjasordist. See Moseli Riesling on valmistatud üliküpsetest hiliskorje marjadest, mis piirkonnale iseloomulikult on küllaltki kõrge jääksuhkru sisaldusega.

Vein on tugevalt aromaatne – tunda üliküpseid troopilisi vilju nagu mango ja ananass ning ka õunu ja kollaseid ploome, kamaluga lilli nagu jasmiin ja pärnaõis ning ajaga on veini ilmunud ka õrn iseloomulik petroolsus.

Maitses mesine ja karamelline, suurepärases tasakaalus tsitrustele iseloomuliku happega, hoides aroomis esile kerkinud puuviljasust küpsetest kollastest viljadest. Vein on suurepärane kandidaat pikkadeks aastateks keldris hoidmiseks kui ka kohe tarbimiseks – vali midagi magusat, soolast või vürtsikat – just see sobib magusa veiniga kõige paremini.

2014 Domaine du Vieux Télégraphe Blanc, Châteauneuf-du-Pape AC

Aasta 2014 suures plaanis kogu piirkonnale hiilgavalt ei mõjunud, kuid Rhone’i oru valge veini nooblimast La Crau kivise pinnasega aias küpsesid heledad marjad mõnuga. Lisaks veinimeistri oskus suuri tammevaate joogi kasuks tööle panna, pakub tõenäoliselt elamust rohkem kui sama aasta punased kuulsamad vennad.

Veinis domineerib veel nooruse tõttu floraalne joon koos küpse pirni ja mineraalse värskusega. Ka maitses on küps pirn ning mesine melon ilusti balansis koos järelmaitses pikalt püsiva särtsaka happega. Keskmisest täidlasema kehaga vein sobib ideaalselt grillitud mereandidega, nii kohe kui ka mitme aasta pärast.

2004 Domaine Jean Marc Brocard, Chablis Grand Cru Vaudésir

Jean Marc Brocard on tootja, kes on kindlaks jäänud tammevabade veinide valmistamisele. Seetõttu on juba 12-aastane vana vein ikka värske, särtsaka rohelise õunale omase happe ja värskusega. Siiski on aeg teinud oma töö ning kuldkollasel veinil on pakkuda nii palju enamat igas sõõmus. Plahvatuslikult on arenenud veinis troopilisi vilju, iseloomulikke kreekapähkliseid noote ning järemalitses jääb vein pikalt püsima. Veinil on tänu kõigele sellele potensiaali veelgi aastatele vastu pidada, kuid on suurepärases vormis kohe nautimiseks.

2014 Claus Presinger, Pinot Noir

Noor veinimeister töötab täielikult biodünaamika põhimõtete järgi. Tema Pinot Noir valmib naturaalselt, metsiku pärmi abil, mis annab veinile omapäraseid nüansse nii aroomis kui maitses. Aroomis domineerivad maasikad ja vaarikad koos maheda tubakalehega. Maitsesse lisab pehmust veini tammevaadis küpsetamine, kuid domineerima on jäänud marjad – vaarikad ja maasikad koos juba lõhnast tuttava tubakase nüansiga.

Veinis on säilinud marjasordile omane hape, mis teeb ta koos mahlase marjasusega suurepäraseks kaaslaseks mitmetele roogadele, eriti soovitaksin proovida koos linnulihaga, näiteks mõnusalt roosa pardifileega koos kirsise punaveinikastmega.

2011 Domaine Faiveley Corton Grand Cru „Clos des Cortons Faiveley”

Domaine Faiveley on eeskujulik pojalt-pojale omanduses olev veinimõis Burgundias. Ühes kuulsaimas aias loodud vein on suurepärane kandidaat keldrisse unustamiseks.

Vein on jõuline koos elegantselt agressiivse tanniiniga. Veinis on kamaluga marjasust kirssidest, vaarikatest ja maasikatest, mis maitses mängivad koos vürtsidega – suitsune vanilje, kaneel ja must pipar. Järelmaitse on pikk, kestva taniini ja balanseeriva marja magususega.

See vein vajab aega. Aega et tasaselt küpseda nii, et tanniinid muutuksid pehmeks ning looksid maitsesse sümbioosi marjade, happe ja tanniini vahel.

2011 Mauro Molino, Barolo Bricco Luciani

Barolot peetakse veinide kuningaks. Nii ka Mauro Molino veinimaja, austades vanu traditsioone, mille tulemuseks jõuliste tanniinidega „mehine” nauding.

Maitses mustikaid, põldmarju ja suitsuploomi koos magusate vürtsiga vaniljest ja kardemonist. Juba noores eas sametised tanniinid, mis aja mõõdudes muutuvad veelgi siidisemaks paitades pehmelt maitsemeeli. Veini võib juua loomulikult ka juba kohe, nii toiduga kui iseseisvalt.

2010 Pietradolce Archineri, Etna Rosso DOC (pre phylloxera)

Sitsiilia kõrgustes kasvanud Nerello Mascalese ca 75-aastased viinapuud on andnud meile pudelisse ühe suurepärase veini. Aroomis külluslik – täis punaseid marju nagu kirsse ja maasikaid, lisaks ürdisust tüümianist ning vürtsikust lagritsast ja kaneelist. Maitses kõik see jätkub, mahlane marjasus nii punasetest kui mustadest metsamarjadest, kaneeli ja lagritsa vürtsikus, sametine tanniinsus koos maheda happesusega.

2009 Jean Leon, „Vinya Le Havre” Cabernet Sauvignon Reserva

Jean Leon, veinimaja asutaja – üks kireva elulooga veinimeister, kelle käe all lõbutsesid eelmise sajandi keskpaiga Hollywoodis nii mõnedki kuulsused.

Tema Vinya Le Havre väärib märkimist. Cabernet Sauvignon ja Caberet Franc käsikäes on loonud küllusliku punaveini, kus domineerivad mustsõstar ja aroonia koos elegantselt jõulise tanniiniga. Vein on küpsenud tammes 18 kuud, mis lisanud nüansse rohelisest piprast ja loorberist.

Veinis olev jõudlus, tohutu arengupotensiaal muudavad ta veelgi põnevamaks. Proovi uuesti 10 aasta pärast – kuidas need siidised tanniinid siis paitavad, kuidas on säilinud veinis hape ja marjasus – vot see on elamus.

Artikli autor on ja veinid parima artikli võitjale valis eelmise aasta Eesti parim sommeljee Ketri Leis, restoranist Leib Resto ja Aed.

Mis on Kalev Kesküla nimeline preemia?
Ajakirjanik, luuletaja ja kirjanik Kalev Kesküla võttis eestlaste veinialase harimise enda südameasjaks. Kalevi veinijuhid ja –artiklid olid talle omaselt põhjalikud ja harivad. Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon annab Kalev Kesküla nimelist parima veinikirjutise preemiat välja juba viiendat korda. Eelmistel aastatel on auhinna võitnud Arne Pajula, Siiri Kirikal, Sakarias Leppik ja Kristjan Markii.

Eelmisel sügisel sai Kalev Kesküla nimelise veinipreemia Kristjan Ots oma Bordeaux teemalise artikliga, mille on avaldanud ka Edasi, artikleid saab lugeda siit ja siit.