Pensionireformi raames avanenud võimaluste tulemusel on osad juba otsustanud hüvasti jätta kohustusliku kogumispensioniga. Tuleks aga jälgida, et liigse kiirustamise tõttu mõtlematuid samme ei tehtaks, kirjutab analüütik Erko Rebane LHV Varahaldusele antud tagasiside tulemusi kommenteerides.
Peamise põhjusena on II sambast lahkumise soovi avaldanud inimestest 40% toonud plaani hakata oma pensionisääste iseseisvalt investeerima.
Investeerimise mõiste on otsustajate silmis aga üsna lai, sest selle all peetakse silmas ka näiteks lastele korteri ostuks raha kinkimist või talu laiendamist. Sellisel juhul võib tegu olla hoopis väljaminekuga, mis ei pruugi enam pensionipõlve kindlustamise eesmärki teenida.
Kes aga soovib väärtpaberiturgudel kätt proovida, siis iseseisev raha kasvatamise initsiatiiv on tervitatav. Tähele tuleks siiski panna, et pensionisüsteemist täielikult väljudes tuleb kogutud summalt maksta 20% tulumaksu. Teisisõnu kingitakse riigile mitme aasta saavutus – seda nii palgast tehtud sissemaksete kui ka kogutud tootluste näol.
Aktsiaturgude pikaajalisi tootlusi arvestades võib selle tagasi teenimine võtta aega mitu aastat ja lisaks tuleb iseseisvalt investeerides börsidel teenitud kasumi pealt hakata edaspidi riigile maksma 20% tulumaksu.
Need, kes jäävad süsteemi, saavutavad lahkujate ees edumaa, sest nende nii-öelda rahapall jätkab veeremist suuremana ning lisaks kasvatatakse seda maksuefektiivsemalt. Kes lõpuks pensionieas raha ühekordse summana välja võtavad, maksavad 10% tulumaksu või on pension sootuks maksuvaba, kui võtta see piisavalt pika ajaperioodi peale osadena välja.
Ligi 17% lahkujatest on toonud põhjuse üldise usaldamatuse pensionisüsteemi vastu.
Eesti pensionisüsteemil on kahtlemata olnud kitsaskohti, kuid neid on aegamisi remonditud. Üks viimastest seadusemuudatustest võeti vastu 2018. aasta lõpus, mis võimaldas pensionifondidel rohkem aktsiatesse investeerida, avades nõnda võimalused suuremale tootluse potentsiaalile. Tekkinud on passiivsed indeksfondid, temaatilised fondid, samuti on valitsemistasud viimastel aastatel tublisti allapoole tulnud, tõstes omakorda tootluse potentsiaali koguja jaoks. Need kõik on olnud piisavalt värsked muudatused ja pole jõudnud veel avaldada olulist mõju kogujale, kes on olnud süsteemis pikka aega.
Kogumispensioni süsteemist lahkumine tähendab seda, et pensionile jäädes tuleb usaldada ainult riiki. Keskmine pension saab tänavu olema 544 eurot, mis ei pruugi paljude jaoks olla toimetulekuks sugugi piisav. Vanaduspensioni maksmiseks kulub riigil aastas juba 18% eelarve tuludest ning arvestades lisaks vananevat rahvastikku, muutub koorem riigi jaoks suuremaks, mis võib omakorda vähendada tulevikus võimalusi pensione oluliselt tõsta. Siit tulenevalt peaks igaüks hoopis suurendama oma panust pensioniks säästmisel, kasutades lisaks II sambale ka III samba võimalust.
Veel selgub tagasisidest, et ligi 10% inimestest soovib kasutada II sambas kogutud raha kinnisvara sissemakseks ning 8% on tunnistanud, et lahkumisavaldus anti sisse emotsioonide pealt.
Kogumispensioni konto tühjendamine on otsus, mida ei tohiks teha rutakalt, sest sellel võib lõpuks olla suur mõju elu kvaliteedile pensionipõlves. Regulaarne säästmine ja säästude investeerimine on jõukuse kasvatamiseks hädavajalik ning täpselt seda distsipliini koos maksuefektiivsusega nii II kui ka III sammas pakuvad. Kuna hiljemalt 31. märtsiks esitatud lahkumisavaldused fikseeritakse alles juuli lõpuks, on kuni selle ajani võimalik oma otsust põhjalikult kaaluda ja soovi korral ka seda muuta. Võimalus II sambast väljuda jääb alles ka edaspidi.
Allikas: LHV Finantsportaal. Artikli autor Erko Rebane on LHV panga analüütik.
